vähendada maja alla külma liikumist, on soovitatav paigaldada horisontaalne soojustus ühe meetri laiuselt ümber vundamendi perimeetri. Viimast kasutatakse ka siis, kui vundamendi rajamissügavus ei ulatu külmumispiirist allapoole, Eestis on see ca 1,2 meetrit. Plaatvundamendi puhul soojustatakse terve plaadialune ühtlaselt. Põhimõtteliselt otsustatakse maa-aluse soojustuse valimisega ära ka hoone fassaadi soojustus ja disain või vastupidi. See tähendab, et näiteks paks kiht vundamendiseina soojustust võib ulatuda fassaadist väljapoole, mistõttu kannatab kas hoone arhitektuur või on vaja fassaadi tehislikult väljapoole nihutada. Välimusest ja sentimeetritest olulisem on muidugi see, millises keskkonnas suudab soojustus oma omadusi säilitada, seega ei pea vundamendi soojustus ilmtingimata olema õhuke, innovatiivne ja kallis, vaid sinna omaduste poolest sobiv ning just nii paks kiht, et hoone
2. kombinatsioon Varutegurid rakendatakse koormustele ja pinnase omadustele. Kandevõime osavarutegur γR =1,0 V1d = 240⋅1,0 + 50⋅1,3 = 305 kN/m Cud = 70/1,4 = 50 kPa 305 B= [(π + 2)50 + 0,5 * 16,5] 1,0 1,7 * 22 = 1,34 m 1. arvutusvariant annab tunduvalt väiksema talla mõõdu, kui 2. arvutusvariant ja seega ökonoomsema tulemuse. Täpsustame vundamendi ja selle servadele toetuva pinnase kaalu. Eeldades talla kõrguseks 0,3 m ja vundamendiseina paksuseks 0,5 m ning võttes talla laiuseks ümmardatult 1,4 m, saame ∆V = 1,4⋅0,3⋅1,0⋅25 + (1,2 + 0,2)0,5⋅1,0⋅24 + 16,5⋅1,0(2,6 + 0,2)⋅(1,4 – 0,5)/2 = 48,1 kN/m Kokku arvutuskoormus Vd = 305 + 48,1 = 353,1 kN/m Kandevõime Rd = 1,4[(π + 2)50 + 16 ,5 0 ,5] = 371 kN/m > Vd Arvutusnäide 4.2 Määrata vajalik vundamendi laius samadel andmetel kui näites 4.1 juhul, kui pinnaseks on liiv, mille normnäitajad on ϕ k′ = 34 , ck′ = 3 kPa ja mahukaal 18,4 kN/m
kasutamist ka täna-päevaehituses. Maaehituses, kus maakorralduse ja põldude korrastamisega on tekkinud suured tagavarad põllukividest, oleks õige need ära kasutada monoliitsete vundamentide valamisel kui täitematerjal, hoides nii oluliselt kokku maksumuselt kallist betooni. Sellisel menetlusel valmistatud betooni nimetatakse kivikbetooniks. Kivide valikul tuleb arvestada nõudega, et kivide läbimõõt ei ületaks 1/3 vundamendiseina paksust. 18 kivibetoonist monoliitne lintvundament Kergkonstruktsioonis seinte madalvundeerimiseks kasutatakse väga laialdaselt keramsiitbetoonist väikeplokkidest laotud lintvundamente. Vundamendi taldmik valatakse kohapeal monoliitse raudbetoonvööna, kus vöö laius sõltub hoonelt üle-kanduvast koormusest ja pinnase kandevõimest.
annaabi.ee 
