väikeelamute korral), tagab ühekontuuriline vundamendimaandus peaaegu täiesti ühtlase potentsiaali kogu hoone põhipinna ulatuses. Suuremate mõõtmete korral läheb potentsiaalijaotus ebaühtlasemaks; et seda vältida, paigaldatakse kontuuri külgede vahele lisa-rõhtelektroodid sellise arvestusega, et nt keldri põranda mis tahes punktist ei oleks kaugus maanduselektroodini suurem kui 10 m. Väga suure põhipinnaga hoonete (nt paljude trepikodadega korruselamute) korral kujuneb vundamendimaandur rõhtsaks võrkmaanduseks silma laiusega mitte üle 20 m. Sarrusbetoonvundamendis elektrokeemilise korrosiooni vältimiseks tuleb kasutada tsinkimata terast, sest tsingitud maanduselektrood ja tsinkimata sarrus võivad kokkupuutekohtades moodustada galvaanilise paari raud-tsink ning kutsuda esile elektrokeemilise korrosiooni. Kui põhjavee kõrge taseme korral nähakse vundamendiplaadi all ette hüdroisolatsioon, paikneb vundamendimaandur hüdroisolatsioonist allpool, eraldi
skeemid, *materjalide loetelu, *tingmärkide seletus, *lisad SEMINAR 2 TN-S neutraal- ja kaitsejuht eraldatud, viimase pinge maa suhtes 0. töökindel, elektromagnetiline ühilduvus tagatud, liigpingekaitse ja lisapotentsiaaliühtlustuse lisamise võimalused. Igal pool kasutusel. TN-C - lihtne ja odav, PEN-juhi väike töökindlus, elektromagnetilise ühilduvuse probleemid. Maandurid: *vundamendimaandur, *loomulik maandur, *rõhtmaandur, *võrkmaandur, *püstelektroodidega maandur. Rikkevoolukaitse = lisakaitse.