Joonis 2.3 on näha väikestest kividest sideaineta laotud vundament, mis oli aja jooksul laiali vajunud. Joonis 2.3 Laialivajunud vundament (vasakul). Vundamendi vajumisest tingitud seinapalkide kõverdumine (paremal). Kui vundament ei ole vundeeritud külmumissügavusest allapoole, lagundavad iga-aastased külmakerked ja vajumised kivivundamenti. Vundamenti lagundab ka vundamenti pääsenud vesi, mis külmudes paisub ja lükkab vundamendikive üksteisest eemale. Probleeme võib esineda ka vundamentides, mis on laotud segamini paekividest ja maakividest, mille erinevad käitumisomadused võivad põhjustada müüritise kui terviku lagunemist. Kivivundament võib laguneda ka kivi enese füüsikalise või keemilise murenemise tõttu. Kõige paremas seisukorras olid vundamendid, millel oli puidust veelaud ja lubjamördiga parandatud kivide vahed. Probleeme oli vähem vundamentidel, mis jäid seina pinnast
keele nõrkusest ning vaesusest), et mõelda nagu tähendaksid minu märkused midagi põhimõtteliselt rohkemat kui see, mida primitiivne inimene silmas peab kujutledes oma jumalust jänese või maona." (JUNG 2002:xiv) Jung on seega oma teoloogia piiratusest ning järelduste puudulikkusest teadlik ning seda peaksime arvestama ka meie, arutledes tema seisukohtade kehtivuse jõudu. 3.5.2. Kristlik dogmaatika Dogmasid kui kristliku usu ,,vundamendikive" peab Jung kollektiivsest alateadvusest pärinevateks arhetüüpseteks sümboliteks. ,,Sümbolit" mõistab ta Mircea Eliade tähenduses - mitte kui sümboliseeritava tegelikkuse ,,märki", vaid selles ,,osalejat". (Näiteks ,,sümboliseerib" püssi päästik kogu relva ning tema tulejõudu.) Nende hulgas mainib ta jumalinimest, neitsistsündi ja Kolmainsust. Ta viitab sellele, et mainitud kujundid pole
annaabi.ee 
