savist tellistest või raudbetoonist hoone loomiseks. · Savi on taaskasutatav materjal. Põletamata savi on igal ajal ilma piiranguteta uuesti kasutatav. Vähese veega niisutatult saab taastada kõik savi ehitusomadused. Seetõttu puudub savi puhul ehitusmaterjali kui keskkonda koormava jäätme tähendus. · Savi kasutamine vähendab kulusid materjalile ja transpordile. Suurema osa ehitiste puhul on ehituseks sobilik savi leitav kas otse vundamendikaevest või siis lähinaabrusest. Suhteliselt lihtne on kasutada ka savi kas liiva või sobiva savifraktsiooni lisamisega. Sellisel moel kohaliku materjali kasutamisel saavutatakse märkimisväärne majanduslik sääst ja ökoloogiline efekt. Võimalik on kasutusse võtta ka nt liiva- ja kruusapesust tekkinud "jääke", mis koosnevad enamalt savist. · Savi on sobiv materjal ise ehitamiseks. Oskus teabe või konsultatsiooni hankimisega on võimalik suurem osa ehitustöödest ise korraldada
puhastamiseks, puurimislahuste valmistamiseks jne. Tulekindluse järgi jaotatakse savi kolme rühma: tulekindel (sulamistemperatuur 1580°C ja kõrgem), raskelt sulav (1580- 1350°C) ja kergelt sulav (alla 1350°C). Toorsavist hoone ehitamine on energiasäästlik. Savi ettevalmistamisele ja töötlemisele kulutatakse võrreldes teiste materjalidega väga vähe energiat. Kuna suurema osa ehitiste jaoks sobilik savi on leitav kas otse vundamendikaevest või siis lähinaabrusest, siis kulub ka materjali transpordile vähem energiat ja ka materjal ise on odavam. Tüüpilise toorsavist hoone ehitamiseks tarvitatakse umbes 1% energiast, mis kuluks tavalise põletatud savitelliste või raudbetoonist hoone ehitamiseks. Toorsavist seintel on omadus soojust akumuleerida. Sarnaselt teiste massiivsete materjalidega on savil hea soojasalvestamisvõime ning seda saab kasutada passiivsel moel päikeseenergia talletamiseks, mis aitab kokku hoida hoone