teed. Tsehhovi novelli "Inimene vutlaris" peategelane Belikov oli väga endasse tõmbunud inimene. Ta varjas oma nägu ülestõstetud kraega, krandis tumedaid prille ning toppis kõrvad täis puuvilja. Sellised inimesed on need, kes püüavad ennast eraldada ümbritsevast ja kaitsta välismõjude eest. Tundus, et Belikov hoidis elust eemale ning ei tahtnud seista vastamisi elule iseloomulike omadustega. Kuna tegelane tahtis ise vultaris olla, siis see ta arvatavasti kirstu viiski. Kui midagi väga tahetakse, siis peaks ka mõtlema, kas see on hea, sest tagajärg võib alati olla ootamatu. Belikov tahtis elada üksi oma elu, kuid ta sai surma. Aga sellepärast ei tohi selliseid inimesi hukka mõista, sest igaühel on omad vajadused ja arusaamad, millest tuleb lugu pidada. Dmitri Dmitrits Gurov ("Daam koerakesega") oli Belikoviga võrreldes rohkem lõbutsejalik naistemees
Lisaks sukeldub Tsehhov väikekodanlikku ellu näljahädaliste abistamine, koolera leviku vastane võitlus jne. Sealne ~10 aastat on kirjanduslikult väga viljakas periood. Arstid leiavad, et ta peaks ette võtma ravireisi, Tsehhov läheb Prantsusmaale. Naastes müüb mõisa maha, suundub Krimmi, Jaltasse. Aeg-ajalt sõidab Moskvasse. 18. Tsehhovi novellistika - pead teadma järgmiste novellide temaatikat ja põhiideed: "Mure", "Kurbus", "Vaska", "Jonõts" ,,Inimene vultaris"- algusest lõpuni satiirilise alatooniga, õpetaja Burkin jutustab oma kolleegist, kreeka keele õpetajast Belikovist. Burkin selgitab väga hästi ,,vultarluse" mõtet Belikovi kaudu, kes kardab elavat elu ja kõike uut. Tema elujuhis on :"Keelatud- ja asi nudi". Õige uue puhu sõnab ta: ,,Nojaa, muidugi, eks ta ole, see on ju kõik ilus, kui ainult midagi ei juhtuks". Vultar kui satiiriline kujund sümboliseerib seda jõudu, mis kardab kõike elavat, ning selline elu ei vii võidule.
annaabi.ee 
