tasemele. Laavakupli kasvamist ja vulkaani tegevust jälgivad teadlased pidevalt ja seda aitab teha vaatlusseade- GPS ämblik. Igal ajal ja ette hoiatamata võivad toimuda väikesed plahvatused, mis tekitavad ohtusid kraatri põhjas ja ülemistel külgedel. Kaljuvaringud ja mudavoolud on samuti võimalikud, eriti kevadise sula ja tugeva vihma järel. Suuremad ja vulkaanist kaugemale ulatuva ohuga plahvatused on ilma eelnevata märkideta vähe tõenäolised. Juba 1982. aastal rajati vulkaanipark, mida aastas külastab ligi 7 miljonit inimest. Mount Saint Heleni jalamile on ehitatud vaateplatvormid. Vulkaani läheduses ei ole rohelist lopsakust ega lehtes puid. Maapind on kaetud vulkaanilise tuhaga, puud on raagus ja mõned üksikud taimed torkavad silma erksavärviliste õitega. Asukohakaart Kihtvulkaani lihtsustatud läbilõige 1. Magmakamber 7
kraatri põhjas ja ülemistel külgedel. Sellised plahvatused võivad olla põhjustatud auru kogunemisest maa-alustes pragudes, mille tulemusel tekib kõrge rõhk, mis laheneb plahvatusega. Kaljuvaringud ja mudavoolud on samuti võimalikud, eriti kevadise sula ja tugeva vihma järel. Suuremad ja vulkaanist kaugemale ulatuva ohuga plahvatused on ilma eelnevata märkideta vähe tõenäolised. Erandiks on oht lennundusele allatuult triivivate tuhapilvede tõttu. Juba 1982. aastal rajati vulkaanipark, mida aastas külastab ligi 7 miljonit inimest. Mount Saint Heleni jalamile on ehitatud vaateplatvormid Vulkaani läheduses ei ole rohelist lopsakust ega lehtes puid. Maapind on kaetud vulkaanilise tuhaga, puud on raagus ja mõned üksikud taimed torkavad silma erksavärviliste õitega. 4 5 Joonis1-2. Saint Helensi asukoht. 6 Joonis3-4. 1980.aasta katastroof. 7 Joonis5-6
põhjas ja ülemistel külgedel. Sellised plahvatused võivad olla põhjustatud auru kogunemisest maa-alustes pragudes, mille tulemusel tekib kõrge rõhk, mis laheneb plahvatusega. Kaljuvaringud ja mudavoolud on samuti võimalikud, eriti kevadise sula ja tugeva vihma järel. Suuremad ja vulkaanist kaugemale ulatuva ohuga plahvatused on ilma eelnevata märkideta vähe tõenäolised. Erandiks on oht lennundusele allatuult triivivate tuhapilvede tõttu. Juba 1982. aastal rajati vulkaanipark, mida aastas külastab ligi 7 miljonit inimest. Mount Saint Heleni jalamile on ehitatud vaateplatvormid Vulkaani läheduses ei ole rohelist lopsakust ega lehtes puid. Maapind on kaetud vulkaanilise tuhaga, puud on raagus ja mõned üksikud taimed torkavad silma erksavärviliste õitega. 4 Kokkuvõte Saint Helens on kihtvulkaan, mis asub USA-s Ameerika Ühendriikides Vaikse ookeani ääres
Plahvatusest tekkinud tuhapilv tegi tiiru ümber maakera 17 päevaga. 1980. aastal toimus veel viis väiksemat purset, mis paiskasid tuhapilvi peaaegu 10 km kõrgusele. Teadlaste hinnangul kulub vähemalt sada aastat, enne kui 18. mail 1980 tekkinud kraater täitub ja vähemalt paarsada, enne kui St. Helens saavutab oma endise kõrguse 2950 m üle merepinna. 1982. aastal rajati Mount St. Helens National Volcanic Monument ehk vulkaanipark, mida aastas külastab 7 miljonit külastajat. Piki mäekülgi looklevat teed piirab lopsakas mets, ent äkki on sametine rohelus nagu noaga ära lõigatud. Nii kaugele kui silm seletab, sirutuvad taevasse haralised surnud puutüved. Vaade on nii hingematvalt troostitu, et mõistus keeldub nähtut uskumast. Surmametsast välja pääsenut ootavad ees lööklaine poolt siledaks vormitud mäekuplid, kus orgudes on mingil kindlal kõrgusel puude ladvad maha niidetud. Mida lähemale St.Helensile,
annaabi.ee 
