kõige enam ette ka Eestis aegajalt ette, näiteks Maavärina võimsuse hindamiseks seismiliselt Viljandi ja Osmussaare lähistel. kasutatakse Richteri skaalat. Maavärina aktiivsetes tagajärgede hindamiseks kasutatakse piirkondades, eriti Mercalli skaalat. Tähelepanuväärseim oli maakoorelaamade vulkaanilisusteooria: maa sisemuses piirialadel. tekivad tule mõjul rõhu all olevad aurud. Eristati juba merevärinat, langatusvärinat Vulkaanid: Pompeji ning püst- ja rõhtsihiliste tõugete tagajärjel häving 79 p. Kr., St. tekkivat maavärinat. Helensi purse 1980, Vulkaanipurse on vulkaanilise materjali tungimine maapinnast kõrgemale läbi
hoiatussüsteem.Sealjuures oleks aga kindlalt esiplaanil võitlus vaesuse ja ülerahvastuse vastu. -3- Maavärinad Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Maavärina võimsuse hindamiseks kasutatakse Richteri skaalat. Maavärina tagajärgede hindamiseks kasutatakse Mercalli skaalat. Juba joonia natuurfilosoofid püüdsid maavärinat seletada. Tähelepanuväärseim oli vulkaanilisusteooria: maa sisemuses tekivad tule mõjul rõhu all olevad aurud. Eristati juba merevärinat, langatusvärinat ning püst- ja rõhtsihiliste tõugete tagajärjel tekkivat maavärinat. Lissaboni maavärin 1755 1755. aasta 1. novembril kella poole kümne paiku toimus Lissabonis kaks minutit kestev maavärin. Sellele järgnes teine tõuge, peale mida polnud linnas püsti jäänud ainsatki tervet kivimaja. Siis saabus linna esimese tõuke hilinenud tagajärg, merel
veehoidlate surve, maa-alune tuumaplahvatus, seismiliseks mõõdistamiseks või muul eesmärgil korraldatud lõhkelaengu plahvatus). Tõugete lähtekohta nimetatakse m-a koldeks ehk hüpotsentriks, seal vabanenud energia põhjustab lõhesid ja murranguid ning piki neid kivimasside nihkeid.Maavärina võimsuse hindamiseks kasutatakse Richteri skaalat. Maavärina tagajärgede hindamiseks kasutatakse Mercalli skaalat.Tähelepanuväärseim oli vulkaanilisusteooria: maa sisemuses tekivad tule mõjul rõhu all olevad aurud.Rahvauskumustes on maavärin alati olnud jumala viha märk. Alates 1602.aastast on Eesti territooriumil toimunud 25 mainimisväärset maavärinajuhtu, nendest neljal korral oli tegu järeltõugetega. Eestis toimunud maavärinate arv oli kõige suurem enne Kuu kulminatsioone. Peale kulminatsiooni oli maavärinate arv üle kahe korra väiksem. Valgla ja selle äravool?Valglad on need kohad kus vesi jääb natukeseks pidama ning tekitab
tehnogeenset m-t, mida põhjustab inimtegevus (nt. veehoidlate surve, maa-alune tuumaplahvatus, seismiliseks mõõdistamiseks või muul eesmärgil korraldatud lõhkelaengu plahvatus). Tõugete lähtekohta nimetatakse m-a koldeks ehk hüpotsentriks, seal vabanenud energia põhjustab lõhesid ja murranguid ning piki neid kivimasside nihkeid. Maavärina võimsuse hindamiseks kasutatakse Richteri skaalat. Maavärina tagajärgede hindamiseks kasutatakse Mercalli skaalat. Tähelepanuväärseim oli vulkaanilisusteooria: maa sisemuses tekivad tule mõjul rõhu all olevad aurud. Rahvauskumustes on maavärin alati olnud jumala viha märk. Alates 1602.aastast on Eesti territooriumil toimunud 25 mainimisväärset maavärinajuhtu, nendest neljal korral oli tegu järeltõugetega. Eestis toimunud maavärinate arv oli kõige suurem enne Kuu kulminatsioone. Peale kulminatsiooni oli maavärinate arv üle kahe korra väiksem. Üks põhjus, miks tekivad maavärinad, on vulkaanipursked. Vulkaanipurske ajal
annaabi.ee 
