Galileo kuud on planeediväärsed, sisestruktuuri omavad taevakehad. Pinnastruktuurilt on kaaslased väga erinevad. IO avastati Galilei poolt 1610. aastal ja ta on Jupiteri suuruselt kolmas kaaslane. Io on üks vulkaanilisemaid taevakehi Päikesesüsteemis. Suur vulkaaniline aktiivsus on põhjustatud Jupiteri tugevatest magnetjõududest. Erinevalt kõikidest teistest Galilei kaaslastest ja maataolistest planeetidest, puuduvad Io pinnal meteoriidikraatrid - nad on mattunud laava alla.
Islandlased on aga siiski uhked oma "metsade" üle need on mõned aiaga ümbritsetud puudegrupid (mõistagi ühekõrgused ja ühte liiki, nagu istutatud puude puhul ikka). Väraval olevalt sildilt võib lugeda, et mets on avatud kella 1020. Kiduras taimestikus on peale vulkaanide süüdi ka soolased meretuuled. Mõistagi ei ela keegi ka liustikel. Peale Euroopa suurima, Vatnajökulli, on Islandil ka arvukaid väiksemaid. Vulkaanide maa Islandi pinnas on maailma üks vulkaanilisemaid. Saar asub mandritevahelises liitekohas. Läbi kogu Islandi jookseb rifivöönd, s.o paralleelsed lõhed maapinnas. Ameerika ja Euraasia laam kaugenevad üksteisest mitu sentimeetrit aastas ja just seetõttu on maa siin nii rahutu. Maa kõige kuumemas, s.t. vulkaaniliselt kõige aktiivsemas piirkonnas on mäed vahvalt kirjud valge, roheline, must, pruun, kollane... Kui vaid ilma on (mida juhtub üliharva), on tegemist fantastilise värvidemänguga
annaabi.ee 
