VEENUS:PIND:pinnavormilt sarnane maaga sellega sama suur ja sarnase gravitatsiooniga,leidub vulkaane,ligi poole miljardi aasta vanune pind,mis on moodustunud vulkaanilise aktiivsuse tulemusel,85% vulkaaniline tasandik,sajad vulkaanikraatrid ja laavavood,-3 km kõrgused mäed ja lõhed,planeedi pind sarnaneb kivikõrbega(tardkivimite graniit,basalt olemasolu) esineb ka maavärinaid,Kõrgendikud kaetud raskemetallikirmetega.ATMOSFÄÄR:planeeti ümbritseb tihe pilvekiht.atmosfäär koosneb peamiselt süsihappegaasist,lämmastikust, atmosääf veest tihedam,rõhk 90 korda suurem kui maal,sisaldab ka vääveltolmu-japiisku,päikesevalgus tungib küll läbi
laenguga ioone. Süsiniku levik looduses Süsinik on looduses üsna laialt levinud element. Teda esineb nii lihtainena kui ka liitainena. Ta on kõigis elusorganismides, fossiilsetes kütustes ja naftakeemiatoodetes leiduvate keemiliste ainete aluseks. Väga süsinikurikkad on mõned looduslikud tahked kütused, eriti kivisüsi. Antratsiit sisaldab 9095% puhast süsinikku. Puhast süsinikku leidub looduses teemandi ja grafiidina. Teemandi leiukohtadeks on peamiselt vanad vulkaanikraatrid, sest ta tekib süsiniku teistest vormidest ülisuure rõhu ja kõrge temperatuuri toimel. Teemante leidub kõige rohkem Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas. Suur osa süsinikku on looduses süsihappe sooladena karbonaatidena. Nendest on kõige levinum kaltsiumkarbonaat CaCO3(lubjakivi ehk paas, marmor, kriit). Väiksem osa karbonaate on lahustunud kujul looduslikes vetes, näiteks kaltsiumvesinikkarbonaat Ca(HCO3)2. Atmosfääris on peamine süsinikuühend süsinikdioksiid CO2,
5) nanotorud 5. Iseloomusta lühidalt teemanti. Teemant on : 1) Värvitu , sinakas , kollakas , must , või läbipaistmatu 2) Rasksulav (üle 3000 o C ) 3) Väga kõva 4) Keemiliselt püsiv 5) Ei juhi elektrit 6) Korrapärane struktuur-tetraeeder Teemant on ilus haruldane mineraal . Leidub kõige rohkem Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas . Leiukohtadeks on põhiliselt vanad vulkaanikraatrid . Värvituid või heledaid läbipaistvaid teemante on juba vanast ajast hinnatud vääriskividena . Spetsiaalselt lihvitud teemanti nimetatakse briljandiks . Vääriskivideks kõlbmatuid teemante kasutatakse kivimi- puuridena , lõiketerade , klaasinugade , lihvimispulbrite jt, töövahendite valmistamiseks , millega saab töödelda väga kõvu kivimeid ja metalle . 6. Iseloomusta lühidalt grafiiti . Grafiit on hallikasmust
on lahus- tunud kujul looduslikes vetes, näiteks kaltsiumvesinikkarbonaat Ca(HCO3)2. Atmosfääris on peamine süsinikuühend süsinikdioksiid CO2, mida leidub seal pisut üle 0,03%(ruumalajärgi). Osa CO2 on ka lahustunud vees. TEEMANT · Teemant on tuntud kui väga kõva,rasksulav(üle 3000°C),keemiliselt püsiv,ilus ja haruldane mineraal. Teemante leidub kõige rohkem Aafrikas ja Lõuna- Ameerikas. Teemandi leiukohtadeks on peamiselt vanad vulkaanikraatrid, sest ta tekib süsiniku teistest vormides ülisuure rõhu ja kõrgetemperatuuri toimel. Teemant võibolla värvitu, sinakas, kollakas, must või läbipaistmatu. Pilt teemantist: GRAFIIT · Grafiiti leidub looduses märksa rohkem kui teemanti. Ta on hallikasmustja läbipaistmatu, väga rasksulav, kuid üsna pehme. Grafiit lõheneb väga kergesti õhukesteks lehekesteks ning jätab karedale pinnale tumeda jälje,mis koosneb väikestest grafiidi liblekestest
5.Membraani steroolid Fütosterool Ergosterool Kolesterool 6.Ainevahetustüüp Autotroof Heterotroof Heterotroof 7.Plastiidid + - - 16. . Oska joonise põhjal põhjendada millise rakuga on tegemist. 17. Kirjelda ürgbaktereid. Ürgbakterid ehk arhed elavad ekstreemsetes keskonnatingimustes (vulkaanikraatrid, igijää, soolajärved, soolakõrbed, süvameres (kõrge rõhk, külm). 18. Eosed e.... miks ja kes moodustab? Eosed ehk spoorid. Kui keskkonnatingimused muutuvad ebasoodsaks, moodustab osa baktereid spoore. 19. MÕISTED. · Autotroof- organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest.
molekulis olevate aatomite arvu, mitte elementkoostise poolest. Erinev struktuur põhjustab füüsikaliste ja keemiliste omaduste erinevusi. Struktuuri ja omaduste vahelise seosega puutume ka süsinikuühendite juures palju kordi kokku. Teemant on tuntud kui väga kõva, rasksulav (üle 3000 °C), keemiliselt püsiv, ilus ja haruldane mineraal. Teemante leidub kõige rohkem Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas. Teemandi leiukohtadeks on peamiselt vanad vulkaanikraatrid, sest ta tekib süsiniku teistest vormidest ülisuure rõhu ja kõrge temperatuuri toimel. Teemant võib olla värvitu, sinakas, kollakas, must või läbipaistmatu. Värvituid või heledaid läbipaistvaid teemante (mõnikord on nad juba looduses ilusate kristallidena) on vanast ajast hinnatud vääriskividena. Valguse käes sätendab kristalne või lihvitud teemant eredates vikerkaarevärvides, sest teemandil on erakordselt suur murdumisnäitaja. Eri värvi kiired,
Enimlevinud teemandi vorm looduses on oktaeeder (pilt 1.), topeltpüramiid nelinurksel põhjal. Spetsiaalselt lihvitud teemant on briljant (pilt 2.). Briljant on kõige hinnalisem vääriskivi. 4 pilt 1. oktaeeder pilt 2. briljant 2. TEEMANDI LEIDUVUS JA KAEVANDAMINE Teemanti leidub kõige rohkem Aafrikas, Lõuna-Ameerikas ja Venemaal (Uuralites) vanad vulkaanikraatrid. Teemant on puhas süsinik, tekkinud 96 kuni 152 kilomeetri sügavusel Maa sees tohutu kuumuse ja rõhu mõjul. Teemandid moodustuvad ainult ühes kivimis, kimberliidis, mis on nime saanud Lõuna-Aafrika kaevanduslinna Kimberley järgi. Kimberliit moodustub kitsastes torujates vulkaanilõõrides, mida leidub pea igal mandril. Tugeva kuumuse ja igast küljest mõjuva rõhu tõttu hakkab süsinik moodustama teemandikristalle
Erinev struktuur põhjustab füüsikaliste ja keemiliste omaduste erinevusi. Struktuuri ja omaduste vahelise seo- Briljant sega puutume ka süsinikuühendite juures palju kordi kokku. Teemant on tuntud kui väga kõva, rasksulav (üle 3000 °C), keemiliselt püsiv, ilus ja ha- ruldane mineraal. Teemante leidub kõige rohkem Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas. Teemandi leiukohtadeks on peamiselt vanad vulkaanikraatrid, sest ta tekib süsiniku teistest vormi- dest ülisuure rõhu ja kõrge temperatuuri toimel. Teemant võib olla värvitu, sinakas, kolla- kas, must või läbipaistmatu. Värvituid või heledaid läbipaistvaid teemante (mõnikord on nad juba looduses ilusate kristallidena) on vanast ajast hinnatud vääriskividena. Valguse käes sätendab kristalne või lihvitud teemant eredates vikerkaarevärvides, sest teemandil on erakordselt suur murdumisnäitaja
annaabi.ee 
