Ümbruskonnas asub veel palju teisi linnu ! (Talisay, San Nicolas jne.) Seega on vulkaan aktiivne. Ta moodustab varasema väga tugeva vulkaanipurske tagajärjel tekkinud kaldeeras asetsevas Taali järves 300 või 400 m kõrguse koonuse ning ulatub järvest saarena välja, sealt tuleb ka vulkaani nimi. Vulkaani on nimetatud ,,vulkaaniks vulkaani sees", sest paljud uskusid, et järv, mis asub keset vulkaani oli kunagi vulkaanikraater. Purse toimus umbes 750 000 aastat tagasi Väiksemaid purskeid on olnud mitmeid, need on tekitanud populatsiooni vähenemise järve ümbruses, püsiv surmajuhtumite arv on umbes 50006000. See on ka ohtlik piirkond, sest geograafiline asend võimaldab radioaktiivset tolmu, mürgiseid pilvi, tsunaamisid jne. Vulkaan on nimetatud Descade Vulkaani vääriliseks Taalasub piirkonnas, kus on kuum täpp mandri all. Alates 1572
Kilpvulkaan on lai ja suhteliselt lame vulkaan, mis tekib enamasti ookeanite keskaladel. See koosneb peamiselt hea voolavusega basaltseist ehk aluselistest laavavooludest. Kilpvulkaanid on laiad ja lamedad. Selle põhjuseks on see, et kilpvulkaanid purskavad tavaliselt aluselist laavat, mis võrreldes ränirikaste laavadega on tunduvalt vedelam. Tänu sellele saab laava voolata kraatrist kaugemale, moodustades lameda kilpvulkaani. Tänu sellele on kilpvulkaanid tavaliselt märksa suuremad ülejäänud vulkaanidest. Tuntud kilpvulkaaniks on vulkaan, mille ülemine osa moodustab Hawaii saare. Neid on ka Islandil ja Uus-Meremaal. Kihtvulkaan ehk liitvulkaan tekib enamasti ookeanilise ja mandrilise laama kokkupuutealal. Laava on vähevoolav ja kuhjub lõõri lähedale, moodustades valdavalt suhteliselt suure koonilise kujuga vulkaani. Pikaealised. Kihtvulkaan ehk liitvulkaan on kõrge ja koonilise kujuga vulkaan, mis tekib enamasti ookeanilise ja mandrili...
mürgised gaasid, sähvatused kraatris asuvast järvest, tsunamid ja üleujutused järvel, maavärinad, maalõhed ja maapinna vajumine, maalihed ja pinnase varingud, tugevad tormid. Läheduse asustatud aladele ja purskeajaloo tõttu on vulkaan nimetatud Descade Vulkaani (Vulkaanidele antav nimetus, mille saavad eriti ohtlikud vulkaanid. Hetkel on neid 16) vääriliseks. Seda on nimetatud ,,vulkaaniks vulkaani sees", sest paljud uskusid, et järv, mis asub keset vulkaani oli kunagi vulkaanikraater. Järv asub seespool 25-30km kaldeeras peale nelja tugevat purset, mis leidsid aset 500 00 kuni 100 000 aastat tagasi. Kõik pursked tekitasid ulatuslikke setteid, mis ulatusid kuni Manilani. Alates 1572. aastast on täheldatud 33 purset. Kõige laastavam neist toimus 1911. Selle purske sademed olid kollakad, üsna kõdunenud, suure väävlisisaldusega. See nõudis mitu tuhat inimelu. Seni viimane purse leidis aset 1977. aastal. Vulkaan on näidanud rahutusmärke alates 1991
Tõsi, kuigi Põhja-Korea viis möödunud aasta kevadel läbi paar tuumakatsetust meres, arvavad eksperdid, et riigi surmarelva tegelik võimekus ei ulatu veel selleni, et täita Kimi ähvardus ja USA maa pealt pühkida. Saatuslikuks võib meile saada ka Yellowstones-i rahvuspargis asetsev supervulkaan, mis on teadlased tõsiselt ärevile ajanud. Lähemalt uurides tundub see olevat üks tõenäolisemaid maailmalõpuvallandajaid. Rahvuspargi intrigeerivaim paik on Saaremaa-suurune vulkaanikraater, mis tekkis juba üle 600 000 aasta tagasi tohutu purske tagajärjel. Sääraseid purskeid on Yellowstone’i ajaloost teada kolm, neist kõige esimene kärgatas kaks miljonit aastat tagasi, järgmine miljon aastat tagasi. Seega on tõenäosus selle katastroofi kordumiseks laias laastus üks miljoni vastu, ent kui see kord juba juhtub, võivad meie elupäevad olla vabalt loetud. Võrdluseks: kui 2010. aastal piisas Islandi Eyjafjallajökulli
Mantli pluumid (kuuma ja kergema mantli aine vood) kerkivad tuuma/mantli vahelisest kihist (2800-2900 km sügavuselt) ning ülamantli ja alusmantli piirilt. Vulkaanid on koonuse- või kuplitaolised kuhikud, mis seotud maakoores esinevate kanalite või lõhedega ning mida mööda tungivad maapinnale vulkaanilise tegevuse produktid: gaasid, laava, vulkaaniline tuhk ja tahkete kivimite tükid. Kuhikud kujunevad lõõrist väljapaiskuva laava ja tahke aine kuhjumise tulemusel. Vulkaanikraater lehterjas nõgu. Vulkaanilõõr ühendab vulkaani magmakoldegaParasiitkraater - vulkaani nõlvadel esinevad lisakoonused Kaldeera suur järskude, paljudes kohtades astmeliste veergudega katlataoline nõgu vulkaani või selle koonuse ülaosas (neg. pinnavorm). On tekkinud tegevvulkaani lõõris toimunud gaasipurske või kustunud vulkaani koonuse ülaosa sisselangemisel. Vulkaanide tüübid: lõhevulkaanid (Islandil ja ookeani sügavustes)
Nimetatud ka oosiks o Lisaks veel mitmed oosistikud (Kõnnu oos) o Kurtna mõhnastik, tekkinud irdjääväljas (u 15 km2). Kõige järvederikkam koht ja kõige väljapaistvam mõhnastik. Vasavere mattunud oru kohal. Ligi 40 järve Vasavere veehaare Pannjärve karjäär Eesti üks suurimaid karjääre o Kuremäe voor (käsitletud ka otsamoreenina) geoloogiliselt väga segane. o Tudulinna delta - vulkaanikraater, vulkaanist on asi väga kaugel o Kriivad (ehk mandriluited) Alutaguse tunnus pinnavormis o Esimene ja vanem teooria käsitelb kriivasid kui otsamoreene o Teise versioonina on kriivad kujunenud hilisjääaegsel külmal ja kuival perioodil mandriluidetena o Kolamda hüpoteesi kohaselt on kriivad seotud Peipsi järve arrenguga, täpsemalt, et nad on alaneva Peipsi järve luitestunud rannavallid
annaabi.ee 
