moondunud kivim. 3. Mandriline maakoord vanus 4 miljardit aastat, paksus kuni 80km, levinum kivi graniit. Ookeaniline maakoor vanus 180 miljonit aastat, paksus kuni 10km, levinum kivi basalt. 4. Konvektsioonivoolud vahevöös suurema tihedusega ainemassid liiguvad planeedi sisemuse, väiksema tihedusega massid aga maapinna suunas. 5. Kui põrkuvad kaks mandrilist laamat, tekib kurdmäestik. Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumisel tekivad vulkaaniderohked kõrgmäestikud. Kui vastastikku satuvad kaks ookeanilist laama, tekivad vulkaanilised saarestikud. Maavärin on maapinna võnkumine. Kurrutus kivimite plastiline deformeerumine. Murrangud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes. 6. Mandrite triiv on mandrite liikumine üksteise suhtes. Kontinentaalne rift tekkinud mandrilise maakoorega laama rebenemisel ja osade lahknemisel. Kuum täpp magma maapinnale voolamise tagajärjel tekib ookeanilisi saari. 7
Maak- metalle sisalduv kivim. Kivimite kasutus Lubjakivi-ehitusel, killustik-graniit, gneiss, kips-ehitus, savi- keraamika, maagid-metallide tootmine, kivisüsi, põlevkivi-kütus 3.laamade liikumine-laamad liiguvad erineva kiirusega ja eri suundades. Nad võivad üksteisest eemalduda või kokkupõrgata aga ka küljetsi nihkuda. Laamade kokku põrkumisel- sukeldub üks laamaserv vahevöösse. Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumisel-tekivad vulkaaniderohked kõrgmäestikud, põrkuvad 2 mandrilist laama-tekib kurdmäestik, vastastiku satuvad 2 ookeanilist laama-tekivad vulkaanilised saarestikud. Laamade eemaldumisel- tekib maakoort juurde Murrang-maakoore osad liiguvad üles, alla, kõrvale. Rift-uue maakoore ehitamine laamade eemaldumisel, nii ookeaniliste kui mandriliste laamade puhul. 4.Süvik- tekib 2 laama piirile, kui üks laam sukeldub teise alla. Süvikud on keskmiselt mõni km sügavamad, kui keskmine ookeanipõhi.
graniitset maakoort juurde, samal ajal kui ookeaniline basaltne maakoor on pidevas ringkäigus. (Heldur Nestor, Anto Raukas, Rein Veskimäe. Tallinn 2004) Kui laamade pusklevad põrkservad on mõlemad ookeanilisest maakoorest, tekivad neelduva laamaserva kohal kaarjad vulkaanilised saarestikut, nn saarkaared, nagu Vaikse ookeani lääneservas Kuriliidid, Filipiinid jt. Juhul kui ookeaniline laamaserv sukeldub mandrilise maakoore serva alla, tekivad seal vulkaaniderohked kõrgmäestikud. Selline olukord valitseb Lõuna-Ameerika läänerannikul Andide mäestikud. Vanade, Neis paigas sukeldub ookeanilise maakoore põrkserv allapoole kulgeva konvektsioonivoo tõttu poolviltu teise laama serva alla ja sulab vahevöös uuest magmaks..(Heldur Nestor, Anto Raukas, Rein Veskimäe. Tallinn 2004) Mõnel juhul võivad naaberlaamade servad üksteise suhtes nihkuda, ilma et see juures tekiks eriti suurt vastastikust survet
annaabi.ee 
