Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"vulkaaniaurudes" - 4 õppematerjali

Kas vulkanism on ainult kasulik või ka kahjulik loodusnähtus
2
doc

Kas vulkanism on ainult kasulik või ka kahjulik loodusnähtus?

Kaudselt parandavad tuule ja veega laiali kanduvad vulkaaniline tuhk ning tolm mulla omadusi ka vulkaanidest kaugemal ning see on ju ainult positiivne. Juba ammu on kasutatud ka vulkaanilisi kivimeid ja mineraale, näiteks pimssi. Pimssi kasutatakse kergbetooni tootmisel, lihvimis-, poleerimis- ja puhastusmaterjalina, paberitööstuses ja veel mitmeks muuks otstarbeks. Paljudes piirkondades aga saadakse vulkanismist üha suuremas ulatuses hoopis teist laadi vahetut kasu: vulkaaniaurudes ja kuumas vees peituvat soojusenergiat kasutatakse kütteks ning elektrijaamade toiteks. Juba ammustest aegadest kasutatakse Islandil Reikjaviki lähedal asuvaid kuumaveeallikaid supelasutustes ja pesumajades, nende abil aurutatakse merevett soola tootmiseks ja köetakse kasvuhooneid. Huvitav fakt: alates 1928. aastas juhitakse kuuma vett ühe haigla, kooli ja ujula kütmiseks Reikjavikki. Et tulemused olid edukad, otsustati kütmist laiendada kogu linnale.

Geograafia → Maateadused
12 allalaadimist
Bioloogia uurimisvaldkonnad
4
docx

Bioloogia uurimisvaldkonnad

parandaja ja mulla taastootja. (annab taimede jaoks hädavajalikke toitaineid), laavavoolused murenevad kergesti ja võivad mõne aasta pärast sobida esmaseks maaharimiseks; kasutatakse vulkaanilisi kivimeid ja mineraale (nt.pimssi- kergbetooni tootmisel, lihvimis-,poleerimis- ja puhastusmaterjalina, paberitööstuses jms). Vulkaaniliste mineraalisadestuste seas on väävlil, boorhappel, kinaveril ja salmiaagil suur tähtsus keemiatööstuses. Vulkaaniaurudes ja kuumas vees peituvat soojusenergiat kasutatakse kütteks /elektrijaamade toiteks;Uus-Meremaa Põhjasaarel kasutatakse ammu kuumaveeallikaid toidu keetmiseks/pesu pesemiseks. 25. Maavärina toimumiskohast , maavärina intensiivsusest ning kestusest, pinnase omadustest, ehitiste ning rajatiste omadustest. 26. Näiteks ennustada. Inimene rajab näiteks linnu, kirikuid, templeid, samas toob nad ohvriks värisevale maale. Kaevud ja veekogud muutuvad enne maavärinat sogaseks ja muudavad värvi

Bioloogia → Bioloogia
22 allalaadimist
Vulkaanid-referaat
15
doc

Vulkaanid (referaat)

otstarbeks. Mõnda laavat kasutatakse ehitusmaterjalina. Diabaasi,basalti ja neile lähedasi kivimeid kaevandatakse kogu maailmas kui hinnalist ehitus- ja killustikumaterjali. Vulkaaniliste mineraalisadestuste seas on väävlil, boorhappel, kinaveril ja salmiaagileriti suur tähtsus keemiatööstuses. Paljudes piirkondadest aga saadakse vulkanismist üha suurenevas ulatuses hoopis teist laadi vahetut kasu: vulkaaniaurudes ja kuumas vees peituvat soojusenergiat kasutatakse kütteks ning elektrijaamade toiteks. Juba ammusest ajast kasutatakse Islandil Reikjaviki lähedal asuvaid kuumaveeallikaid spaates ja pesumajades, nende abil aurutatakse merevett soola tootmiseks ja köetakse kasvuhooneid. Looduslikule küttele on seni üle viidud kuni 90% Islandi pealinna majadest. Taupo vulkaanilises vööndis Uus-Meremaa Põhjassarel kasutasid maoorid juba ammu kuuma veeallikaid toidu keetmiseks ja pesupesemiseks

Geograafia → Geograafia
61 allalaadimist
Vulkaanipurked Maal ja nende mõju keskkonnale
28
pdf

Vulkaanipurked Maal ja nende mõju keskkonnale

Tihedast seost kriidi- ja tertsiaarajastu vulkanismi ning porfüürilise vase maardlate vahel on täheldatud Peruus, Tsiilis, Salvadoris ja Ameerika ühendriikide lääneosas. Sellised maardlad kuuluvad nn. torumaardlate hulka ja neid iseloomustab vase ebatavaliselt kõrge kontsentratsioon. Toodud näidetele võib lisada veel rohkesti muidki. Paljudes piirkondades aga saadakse vulkanismist üha suuremas ulatuses hoopis teist laadi vahetut kasu: vulkaaniaurudes ja kuumas vees peituvat soojusenergiat kasutatakse kütteks ning elektrijaamade toiteks. Juba ammustest aegadest kasutatakse Islandil Reikjaviki lähedal asuvaid kuumaveeallikaid supelasutustes ja pesumajades, nende abil aurutatakse merevett soola tootmiseks ja köetakse kasvuhooneid. Alates 1928. aastas juhitakse kuuma vett ühe haigla, kooli ja ujula kütmiseks Reikjavikki. Et tulemused olid edukad, otsustati kütmist laiendada kogu linnale. Selleks rajati lisaks

Geograafia → Geoloogia
26 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun