Omastavaline täiend oma põhjaga ei ühildu, vaid säilitab esialgse kuju: Mari nukule, luuletuse lugemisel, ema raamatust. Samamoodi käitub ka määruse vormis täiend. Omadussõnaline täiend ühildub enamasti oma põhjaga arvus ja käändes: suurele koerale, ilusa inimese, rumalatel poistel, vulisevas ojas. Sellel reeglil on mõned erandid: rajavas, olevas, ilmaütlevas ja kaasaütlevas käändes ei ole ühildumine täielik: kõikide poistega, kõigi poolt vihatud ülemusena, vuliseva ojata, möödunud aastani üldse ei ühildu käändumatud omadussõnad: luteri,katoliku, romaani, germaani, saksa, poola jne; -laadi, -värki, -karva, -ohtu, -võitu, -verd lõpulised; paganama, sindrima, kuradima,tipp- topp, vinks- vonks jts; asesõnad mis, kogu, oma, v.a kindlad ühendid nagu omal jõul jne mineviku kesksõnad: pakkusin räsitud ja kurnatud kerjusele peavarju. Lisand e
Vanadest nimedest on tuntumad Kertil, Kärtellby, Kertel. Kärdla esimestest asukatest - rootslastest annavad märku mõned tänasedki koha- ning perekonnanimed. Kärdla enda nimi tuleb samuti rootsi keelest ja tähendab tõlkes soist, märga orgu. Linnast läbi looklev Nuutri jõgi on oma nime saanud Knudi-nimeliselt mehelt või tema talult. Kärdla on aedlinn (linnaõigused 1938). Sellest annavad tunnistust suured aialapid ümber väikeste puumajade, vuliseva veega kraavid ja ojad, palju puid, põõsaid ja lilli. Vana Kärdla ehk siis merepoolne osa on kui romantiline nukulinn, vanavanemate ja lapselaste koosolemise imeline maa. Kärdla hakkas eriti kiiresti arenema pärast seda, kui Ungern- Sternbergid rajasid 1829. aastal tekstiilivabriku, mille põhitoodanguks kujunes hästi töödeldud villane riie - kalev. 1941. aastal panid taganevad Nõukogude väed vabriku suure peahoone põlema ja nõnda sai otsa ka vabriku enda lugu
annaabi.ee 
