Elulool on metafoorne pealkiri “Tähelend”. Saja kroonine mark Lydia Koidula Memoriaalmuuseum Pärnus Jannseni 37 80032 Pärnu Tel. 44 33313 [email protected] pernau.ee 1925. aastal otsustati rajada Koidulale pühendatud monument ning park Pärnus. Amandus Adamsoni loodud skulptuur avati pidulikult 1929 aastal. See jäi ühtlasi skulptori viimaseks tööks. Pärnu kesklinnas asuv Koidula park on linna üks armastatumaid parke, kus saab nautida lillede ilu ja purskaevu vulinat. Kasutatud allikad: Heilika Petersoni kirjanduse konspektid http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/koidula_maili.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Lydia_Koidula http://www.kirjanikemuuseumid.ee/kirjanik/lydia_koidula http://www.slideshare.net/ivi33/lydia-koidula-2987241 Aitäh
neid hoida ühes toas tihase, lõokese ja nõmmlõokesega. Linde erutab muusikariista ja radio mäng; lindude laulu võib esile kutsuda noa hõõrumisega vastu taldrikut, vee valamisega tassi jm. Võimalik, et looduses mõjuvad ärritajatena mitmesugused helid ja mürad, nagu teiste lindude laul, konnade krooksumine puulehtede kohin, ojakese vulin, puude krigin jm. Mitte asjata ei tähelda linnu pidajad tihase laulus "kurvitsa" hääli, ööbikul "konna krooksumist" ja "vee vulinat" , puukoristajal "vilesid" , kanepilinnul aga "lõokese" häält. Laululinde on hoopis kergem kuulda kui näha. Pildil ööbik (Illustratsioon ööbikust, http://bio.edu.ee/loomad/linnud) Linnud laulavad kevadel väga palju, ilma liialduseta võib öelda, et paljud neist laulavad "koidust koiduni". Mis tähtsust on linnu laulul? Isaste laul näitab teistele samaliigi lindudele, et antud pesitsemisterritoorium on ära võetud
maailmasõja aegse maailmaga: totalitarism, ühe valitseja piiritu kultuse juurutamine jne... Just seetõttu oli see raamat omaaegses Nõukogude Liidus sisuliselt keelatud. Lugema hakates ongi selline meeleolu, et hakkad hooga lugema ja ootad, et midagi kähku juhtuks, kuid kahjuks ei juhtu. Kui Sa suudad tempo maha võtta ja süveneda, pakub see teos palju. Waltari tekst meenutab piltlikult öeldes ,,oja vulinat'' see on tema pealispind. Jutustamine on sujuv, seisundite ja sündmuste kirjeldused haaravad lugejat märkamatult endasse, nii nagu muinasjutuvestja juhatab kuulajad vahendatavasse maailma. Jutustuse teine plaan on pihtimuslik. Waltari usaldab lugejat, avab end tema ees kõigis läbielamistes. Ja on ka kolmas, kõige sügavam plaan, mis vormistab Waltari narratiivi lummuse see on müstiline, salapärane, lõpuni sõnastamatute vihjete plaan.
annaabi.ee 
