lendu. VI VALGUSE TEMPLIS Tyltyl oli Tuleviku kuningriiki külastades väga rõõmus olnud, ent siiski oli lind kadunud kui unenägu ja poiss oli pettunud. Lapsed leidsid elemendid ja asjad end täissöönute ja joonutega. Isegi Koer oli nii purjus, et ei tundnud oma peremeest ära. Erandiks oli Kass, kes läks lastele pugema: "Igatsesin sind näha, sest olin väga õnnetu kõigi nende vulgaarsete olendite hulgas." Tegelik tõde oli see, et Kass ei kannataud mmidagi kangemat kui piim ning ta läks Valguse juurde, et end välja kaubelda. Valgus ei osanud teda kahtlustada ja lubaski. Lapsed olid väga unised ja tahtsid magama minna. Valgus juhatas läbi mitme toa nad sinna tuppa, kus nad said uinuda. Esmalt pidid nad mööduma kõigist valgustest, mida inimene tunneb, ja siis neist, mida inimene veel ei tunne.
sisuline reeglite puudumine, võimalus öelda otse välja oma mõtted ning hinnangud ümbritsevale elule, muretsemata sealjuures värsitakti ja poeetilisuse pärast. Tihti võeti üles valusaid teemasid, mille puudutamist muidu ühiskonnas heaks tavaks ei peetud või mis oli isegi keelatud. Lisaks teemavalikule erineb punkluule tavaluulest ka oma rõhutatud rohmakuse, lihtsuse ja kohati isegi saamatuse poolest. Vulgaarsete väljendite kasutamine – miski, mida 1980. aastatel näiteks „Loomingus“ ilmunud luuletuste autorid endale lubada ei saanud – olid punkpoeetidele üks peamisi šokeerimisvõtteid. Rõhutati just madalaid, räpaseid ja tabuteemasid, et kiskuda välja mõtted, mille inimesed muidu maha salgasid. Ka Piret Viires toob oma artiklis „Eesti punkluule sõnum“ punkpoeetide eripärasid loetledes välja