Kofliktiteoreetikute viimaseks mureks on võimalus kasutada popkultuure kehtivale korrale vastuseisu vahendine. Autentne popkultuur peaks lähtuma inimeste argikogemustest, mitte aga olema teiste poolt peale surutud. Popkultuuri analüütikud eristavad sageli rikaste tarbitavat ja toetatavat kultuuri, eliitkultuuri ja seda, mida naudib anmus, massikultuuri. Eliitkultuuri nähakse puhtama ja väärtuslikumana ning massikultuuri lahjema ja vulgaarsemana. Massikultuuri on palju kritiseeritud. Väidetakse et massikultuur: 1)apelleerib kõige madalamale maitsele; 2)loob tegelikkusest väära arusaama ja tuhmistab mõtlemist; 3)korrumpeerib eliitkultuuri standardeid, pakkudes kiiret kuulsust ja vara neile, kes püüavad meeldida massidele; 4)ei olegi tegelikult kunst, kuna teda luuakse ainult kasusaamise eesmärgil. Massikultuuri nägemine moraalse ja sotsiaalse allakäigu näitajana on Lääne mõtlemises kauane traditsioon
haritud kõrgemast keskklassist (otsustavad mis on tõeline ja hea). Konfliktiteoreetikute viimseks mureks on võimalus kasutada popkultuure kehtivale korrale vastuseisu vahendina (nt väljendavad soul, reagge, blues jne sageli töölisklassi elusid.). Eliit- ja massikultuur.Popkultuuri analüütikud eelistavad sageli rikaste tarbitavate toetatavat kultuuri,eliitkultuuri ja seda,mida naudib enamus- massikultuuri. Eliitkultuuri nähakse puhtama ja väärtuslikumana ning massikultuuri lahjema ja vulgaarsemana. Eliit-ja massikultuuri tarbijad ei ole eriti erinevad- inimestel esineb nii ,,kõrget" kui ka ,,madalat" maistet. Kultuuri tootmine: popkultuur on kolmekordse vastastikuse mõju tulemus,need mõjutajad on 1) toodetud asjad 2) kasumit saavad tootjad turustajad 3) sotsiaalsed grupid, kes neid tarbivad. Kõige tähtsam element popkultuuri levitamisel tingimus mis teeb massikultuuri võimalikuks on massiteabevahendite olemasolu ühiskonnas. 10. Isikutüübid Riesmani järgi (227).
annaabi.ee 
