U =r,I Q= uW=T.W_-Iz V=n,.f;#=^.*3 : U + f t L,C S^d,wEN'-*d,^**- , J I lo*oWyj-vuk-: fr"fa Ue=Tx. _-TN" U, l - L 4/ o Ur'=T x' ...W in'J'^ ft@- W (.n rLuvag+ PLI-)'*&-, ,-0 a
U =r,I Q= uW=T.W_-Iz V=n,.f;#=^.*3 : U + f t L,C S^d,wEN'-*d,^**- , J I lo*oWyj-vuk-: fr"fa Ue=Tx. _-TN" U, l - L 4/ o Ur'=T x' ...W in'J'^ ft@- W (.n rLuvag+ PLI-)'*&-, ,-0 a
Keele alavääristamine võõraste poolt; rahvuslik alaväärsus. Kõikidel keeltel on piiramatu semantiline produktiivsus. Dialektid olevat "mittestandarse" grammatika ja hääldusega. See on vale, sest siis peaksid ju kõik keeled olema sellised versioonid varasemast keelest. Max Weinreich: "Keel on murre armee ja laevastikuga" (ehk keeleteaduslikult pole keelel ja murdel vahet, vahe on poliitiline). Kirjakeele loojad: * Adamantion Korais - kreeka * Ivar A. Aasen - norra * Vuk Karadzitsh - serbia Keel on oluline grupiidentiteedi sümbol (üks peamisi mittestandardsete keelte või dialektide säilimise tagajaid. Kuigi nad võivad väärtustada ka kirjakeelt, teevad nad selget vahet. Keele muutumine: * väidetakse, et 1000 aastaga vahetub keele sõnavarast 14% * prognoos 100 a pärast 1/10 praegusest 6000'st. Pidzin - lihtsustatud keeled, kus tekib ajutine vajadus ühise keele järele (Kariibimere piikonnas) Üldjuhul suulisel käibel. Pole kellegi emakeel
annaabi.ee 
