· Kõige noorem perelaps Vudipõnn ta oli kõige aeglasem ning alati kui perega jautama mindi, siis kõik liikusid nii kiiresti, et Vudipõnn jäi alati maha ja pidi kõiki paluma, et ka teda oodatakse. Peale seda kui ta sai sünnipäevaks endale rattad, oli Vudipõnn õnnelik ja sai kõikidest kiiremini liigutud ja ei pidanud kedagi paluma, et teda oodatakse. Muinasjutu kõrvaltegelased : · Vudipõnni vennad Kihulane ja Kimulane ning tema vanemad vudi-issi ja vudi-emme Sündmus muinasjutus, mis käivitab tegevuse : · Kuna muinasjutus on kõige noorem laps, kes kogu aeg vingub, kui jalutama minnakse sellepärast, et ta maha jääb ja keegi teda ei oota, siis tänu sellele kingitakse talle rattad, et ka tema oleks õnnelik ja rahul. Muinasjutu sündmuste ahel : 1. Perre sünnivad lapsed 2. Lapsed saavad nimed oma kiiruse ja vanuse järgi 3. Nimed Kihulane, Kimulane , Vudipõnn 4
Tihtipeale on neil -k lõpp, nt Mustik, Lehik, Aavik, Kirjak, Meelik, Tillu, Eesik, Pühik, Jaanik, Jõulik, Nurmik. Hobuseid kutsutakse tavaliselt karva värvi järgi, nt Hall või Hallu, Kimmel, Raudjas, Võik. Nimed on juhuslikud üldiselt: Kuller, Noole, Lennuk, Aatom. Ka inimese nimesid pannakse hobustele: Aadu, Esku, Tiiu. Koerte nimesid antakse karva järgi: Karu, Krants, Muri, Valdi. Väliste tunnuste järgi Kiki, Mopsi, Murra, Pitsu (špits), Vudi. Kasutatakse ka inimeste nimesid: Tommi, Hannibal, Reks. Harvenimi saab endale nime kass, kes tavaliselt on Kiisu, Muti, Nurru, Ants, Ints, Liisu, Miisu ja Mirri. Kanadele-kukkedele, sigadele nimesid ei panda enamasti. 16. 17. Kirjandusnimed 18. Kirjandusnimed jagatakse kahte rühma: fiktiivsed ja mittefiktiivsed. Fiktiivsed viitavad neile nimedele, mida reaalses maailmas pole, nt kirjaniku või omaniku ettekujutuses esinevad nimed või kohad.
annaabi.ee 
