1896. a. sai Gustav Kreek õpetajakoha Vormsi saarele Fällarna õigeusu kiriku kooli. Selles ametis sai töötada ainult õigeusu kiriku liige ning nii salviti terve pere õigeusku. Lisaks muudeti ka pereliikmete eesnimed: Gustavist sai Konstantin ning Karl Ustavist Kirill. Siit ka tema hilisem kunstnikunimi Cyrillus. 1908. a. sai Cyrillus Kreegist Peterburi konservatooriumi trombooniüliõpilane. Neli aastat hiljem vahetas ta eriala ja õppis aastail 1912-1916 kompositsiooni (õppejõududeks Vtols, Tsernov ja Tserepnin). Juba Peterburis sündisid esimesed meisterlikud segakoorilaulud, nagu "Nõmmelill" (A. Haava, 1911) ja "Talvine õhtu" (V. Ridala, 1916). Peterburis tutvus Kreek ka Peeter Südaga, kellest sai tema lähim sõber. Lisaks kogumismatkadel kirjapandule kopeeris Kreek enda tarbeks ka teiste kogujate viise, hiljem kirjutas ta rahvalaule ja pillilugusid üles oma õpilastelt. Kokku on helilooja kogus ligi 6000 viisi, sealhulgas umbes
Peterburg 2.1. Cyrillus Kreegi muusikalise hariduse omandamine ja St. Peterburg Cyrillus Kreek õppis Peterburi Konservatooriumis ajavahemikul 19081916, sellest aastatel 1908 1911 trombooni erialal ja 1912. aastast kuni 1916. aasta detsembrini eriteooria ehk kompositsiooniklassi.Tema õppejõududeks olid algul Franz Türner ja Pjotr Volkov (tromboon), Aleksei Puzõrevski (elementaarteooria ja solfedzo), Vassili Kalafati (harmoonia) ning peale erialavahetust Jzeps Vtols ja Mihhail Tsernov (erinevad kompositsiooniained ja instrumentatsioon) ning Nikolai Tserepnin (dirigeerimine). Kaheksa ja pool aastat õpinguid andsid Kreegile kahtlemata suure hulga teadmisi, oskusi ja kogemusi. Kui küsida, mis neist osutus olulisemaks temale kui heliloojale ja Eesti muusikaelu edendajale, siis kõige üldisemalt võib seda märgistada sõnaga professionaalsus. Trombooniõpingud tõid kaasa oskused, mida Kreek hiljem rakendas Haapsalus puhkpille