kasutama arvuteid. Algselt kasutati arvuteid info säilitamiseks. Seoses EDI ( Electronic Data Interchange elektrooniline infovahetus ) arenguga arenesid ka VTS süsteemid ning praegu võib paljusid VTS süsteeme käsitleda kui ühe osana elektroonilisest andmevahetussüsteemidest, kus peale VTS-süsteemi osalevad ka teised meretranspordiga seotud organisatsioonid ja ettevõtted ( nt lootsid, laevaagendid, piirivalve, toll, teised kaubavedajad jne ). VTS-i käsitletakse ühe osana VTMIS-st. 5. Eesmärkide ja ülesannete täitmise tagamine. Kuidas tagatakse laevaliikluse ohutus ja teenindamise kiirus? Siin võib välja tuua kaks peamist punkti. 1. VTS-süsteem koordineerib laevade liiklemist. 2. VTS-süsteem kogub ja jagab infot, seda vajavatele osapooltele. Et süsteemi oleks võimalik koordineerida, on vajalik omada infot. Saadav info peab olema nn. kasulik info, et seda saaks rakendada süsteemi töös. Sellise vajaliku info hulka
ja ja DP audiitorfirma teenusi sadama transpordi sektori jaoks.Teenustest, mida DAKOSY tagab praegu ja jätkab tagama tulevikkus sadamas on kõige prioriteetsemad süsteemi usaldatavus, informatsiooni töötlemise kiirus ja usaldusväärtus. 5. Laevaliikluse teenindamise süsteemid. VTS | Vessel Traffic Services (laevaliikluse juhtimise keskus) oluline suundumus navigatsiooniohutuse tõhustamiseks tänapäeval on laevaliikluse juhtimise-, kontrollimise- ja infosüsteemide (VTS ja VTMIS) väljaarendamine. Lähitulevikus suureneb eelnimetatud süsteemide osatähtsus navigeerimise ohutuse tagamisel oluliselt. Kui kaasajal hõlmab VTS (VTMIS) üldreeglina ainult piiratud veealasid (suuremate sadamate vahetu lähedus), siis tulevikus, kaasates VTS ülesehitusse automaatse identifitseerimise süsteemi (AIS) seadmeid, laieneb VTS tegevusraadius oluliselt, hõlmates terveid regioone (sh Läänemeri tervikuna). VTS ja AIS standardite ning soovituste väljatöötamisega
annaabi.ee 
