mis on leidnud ka rakendust. Näiteks on moodustatud osoonikihti kahandavate ainete kasutamise, tootmise ja kogumisega seotud asutused ja kord, millega seoses peavad riigid vähendama CFC-ühendite tootmist. Samuti vähendati CFC-ühendite kasutamist kosmeetika ja aerosooltoodetes ning ka külmutuskappides asendati freoonid butaani ja propaaniga. Ka transpordis vähendatakse kahjulike ainete paiskumist õhku ning vähendati lennukite arvu ja kõrgust. Selle kõige eest vstutab Montréali protokoll, mis loodi 1987. aastal ja on sisuliselt neljakümne riigi poolt Montréalis allakirjutatud kokkulepe, mis piirab kõikide freoonide kasutamist, et kaitsta osoonikihti. Leping allkirjastati 16. septembril 1987 ja see jõustus 1. jaanuaril 1989. Leppe on ratifitseerinud 196 riiki, ehk kõik ÜRO liikmed, ja ka Euroopa Liidu riigid. Kokkuleppe tulemusel on osooniauk Antarktika kohal hakanud vähenema. Loodetakse, et see taandub 1980. aasta tasemele aastateks 2050–2070
Usaldusühing Minimaalne algkapital- määratakse ühingulepinguga. Minimaalne asutajate arv- vähemalt 2 asutajat. Juhtimine- kohustuslikud juhtimisorganid puuduvad. Juhtimise üksikasjad pannakse asutamislepingusse kirja. Usaldusosanikul ei ole õigust usaldusühingut esindada, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastutus- Täisosanik vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga ja usaldusosanik vstutab ühingu kohustuste eest oma sissemakse ulatuses. Usaldusosanik peab olema, muidu muutub täisühinguks. Täisühing 1. Minimaalne algkapital- määratakse ühingulepinguga. 2. Minimaalne asutjate arv- vähemalt 2 asutajat. 3. Juhtimine- kohustuslikud juhtimisorganid puuduvad. Juhtimise üksikasjad pannakse astamislepingusse kirja. 4. Vastutus- Osanikud vastutavad ühingu kohustuste eest võrdselt kogu oma varaga. 5
kehtestada. Et kehtestavalt käituda, tuleb ennekõike silmas pidada: pole võimalik muuta teise inimese isiksust ja seega saavutada totaalset käitumise muutust. On võimalik muuta vaid suhtumist kellessegi/millessegi inimesed ei loe üksteise mõtteid, kui neile oma soovidest ja vajadustest ei kõnelda, siis sellest ei teata midagi; kellegi harjumus ei ole põhjuseks oma huvide ohverdamisele; kedagi ei saa sundida tundma end õnneliku või õnnetuna, igaüks vstutab oma tunnete eest ise; igasugustes suhetes on olemas ka ebakõlad, mis on loomulik. Seda tuleb aktsepteerida; vältida ohvriks saamist; mitte kurvastada asjade üle, mida ei saa muuta; võtta hoiak, et asju tehakse nii hästi kui suudetakse ja kui toimimisviisid kellelegi ei meeldi, siis on see tema probleem; enesekehtestamine ei tähenda agressiivsust; ennast kehtestades tuleb mõelda ka võimalikele tagajärgedele. Enne kehtestamisele asumist tuleb mõelda:
muutub veolepingu täitmine võimatuks enne kaupade jõudmist sihtpunkti. -veadaja, kes ei saa mõistliku tähtaja jooksul juhiseid kauba käsutamisõigusega isikult, peab jätkama vedu selliste tingimuste kohaselt , mis näitavad talle kõige sobivamad käsutamisõigusega isiku huvides. -vedaja, kes on sunnitud küsima juhiseid kauba saatjalt, saab esitada nimetatud isikule arve juhiste küsimise tagajärjel tekkinud kulutuste kompenseerimiseks. vedaja vastutus. vedaja vstutab lisaks enda tegevuse ja hooletuse eest ka oma alltöövõtjate tegevuse ja tegevusetuse eest. vedaja on vastutav. -kaupade kaotsimineku eest -kaupade vigastamise eest -kaupade kohaletoimetamisega viivitamise eest Selleks, et kaupade üleandmist saajale oleks võimalik tõestada, peab vedaja nõudma kauba saajalt kaupade üleandmisel kirjalikku tõendit nende vastuvõtmise kohta. Praktikas vedajad sageli ei pööra tähelepanu kaupade üleandmist tõendavale dokumendile.
annaabi.ee 
