See on õige. Tõepoolest, leping oli esimene de iure tunnustus noorele Eesti riigile, pealegi endise emamaa järglaselt seega atestaat, millega Eesti 30.12.2012 Saue Gümnaasium astus rahvus- vahelisse riikide perre. Ent asjal on veel teine külg: Tartu rahuleping oli rahvusvaheline sünnitunnistus ka VSFNV-le. Nimelt oli VSFNV moodustis, mida keegi maailmas riigina ei tunnustanud ja mis oli igast küljest ümber piiratud. Tollane riigijuht Lenin on vaimus- tusega kirjeldanud "läbimurret kapitalistlikust piiramisrõn- gast", mida VSFNV-le
enesemääramise õiguse alusel "ilmtingimata" Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust ning loobub igaveseks ajaks oma ülemvõimust (suveräniteedist) Eesti rahva ja maa üle. Ühtlasi ütles Venemaa lahti Eestis asuvaist Vene kroonu varadest ja loovutas Eestile oma kullafondist 12 tonni kulda. Eesti vabanes igasugustest kohustustest Venemaa ees. Venemaa lubas tagastada kõik sõja ajal Venemaale evakueeritud varad, s.h iseäranis Tartu ülikooli omad. VSFNV sai Eesti poolse tunnustuse ja vaba koridori Venemaa suhtlemiseks ja kaubavahetuseks muu maailmaga.
siiski vaid osalised. Võtmevaldkonnad olid ikka riigi juhtimise all. Maal asutati sovhoose- nagu riigimõisad- direktor, kes palkas töötegijad. Kõrgem Rahvamajandusnõukogu tegutses edasi- tõsi küll, koosseisu vähendati. On väidetud, et majanduslik ametnikkond vähenes 3 korda. Poliitiliselt oli tähtis 1922 NL loomine- Vm, Ukraina, Valgevene, Armeenia, Aserbaidžaan, Gruusia. Venemaa Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik (VSFNV)- kuulutati välja jaanuaris 1918. Föderatsioon: nt Turkestani Autonoomne Nõukogude Vabariik või Karjala soomlaste Töökommuun või Mari Autonoomne Piirkond vms. Kohalikke asju teoorias otsustati kohapeal, tegelikkuses ikkagi Moskvas. Ukraina Nõukogude Vabariik- loodi Harkivis. Nõukogude valitsusorganid seal jäid pidevalt kokku- KTK ja RN. Valgevene Nõukogude Vabariik- kuulutati välja 1.jaanuaril 1918 hoopistükkis Smolenskis
annaabi.ee 
