Baskid Baskid (baski keeles Euskaldunak) on rahvas Hispaania ja Prantsusmaa piiril Baskimaal. Hispaanias paiknevas Baski autonoomses piirkonnas elab tänapäeval üle 2 miljoni inimese ja neist neljandik oskab baski keelt; Prantsusmaa baski alal elab veerand miljonit inimest ja baski keele oskus on veelgi madalam. Baski keelt valdab ka umbes 70 tuhat Ameerika mandrile väljarännanud baskide järglast. Udmurdid Allikas: Vikipeedia Mine: navigeerimiskast, otsi 13 Udmurdid (ka votjakid) on soomeugrilased, kelle peamine asustusala on Volga lisajõgede Kaama ja Vjatka vahel Udmurdi Vabariigis; pealinn on Izevsk. Neid elab veel Permi ja Kirovi oblastis ning Baskiiria (Baskortostani Vabariik) ja Tatari Vabariigis. Aegade jooksul on udmurtide põhiline elatusala olnud teraviljakasvatus. Udmurdi keel keel kuulub soome-ugri keelte permi rühma, lähim suguluskeel on komi keel. Udmurte oli 1990. aastal andmetel 714 000, neist pidas emakeeleks oma rahvuskeelt 76,5%.
..800 mm, Uurali mäestiku läänenõlval üle 1000 mm/a. Kõige vähem on sademeid maa põhjaranniku tasandikel ning Kaspia alamikul 300 mm/a. (29 lk 220) Põhja-Venemaa on karmi kliimaga ja seal on levinud tundra ja okasmets. Inimesi elab selles vööndis vähe, peamiselt jõgede ja järvede läheduses. Peale venelaste elavad seal mitmed soome-ugri rahvad: Ida-Karjalas karjalased, Petsoora jõgikonnas sürjanid, nendest lõuna pool permlased, votjakid, tseremissid ja vogulid jt. ( 30) Olenevalt looduslikest tingimustest tegelevad inimesed põhja pool metsatööde ja küttimisega. Kesk-Venemaa ehk segametsade ala asetseb Volgast lõuna pool. Pehmem kliima on soodne ka erinevate lehtpuude kasvuks. Tegeldakse põllumajandusega, suurematesse linnadesse on koondunud tööstus. Lõuna-Venemaa jääb juba rohtlavööndisse. Rohtlaid on vähe alles jäänud, sest enamik neist on põldudeks küntud. ( 30)
annaabi.ee 
