Tutvustus Saksa köögi erinevuseks on mitmesuguste juurvilja-, sealiha-, vasikaliha- või loomaliha-, kodu- või metslinnuliha- ja kalaroogade suur vaheldusrikkus. Väga palju tarvitatakse juurvilju, eriti keedetult, nt. lillkapsast, aedoakaunu, porgandit, punast peakapsast. Veel kasutatakse keedetud hernest ning keedetud kartuleid. Sakslastel on erakordselt populaarsed erinevad võileivad: juustu, kohupiimamassi ja kalaga. Suupisteteks on juurviljasalatid, vorsttooted, sprotid, majoneesiga maitsestatud liha- ja kalasalatid. Samuti tehakse ka palju suppe. Võttes supi vedelikuks köögiviljade, liha ja kala keeduleeme. Supid paksendatakse jahuga, sageli lisatakse veel tangu, klimpe või praetud leivakuubikuid. Magustoitudest on väga populaarseteks kastmete või siirupitega puuviljasalatid, kompotid, kissellid, mannavahud, jäätised ja puuviljad. Toitude maitsestamine on tagasihoidlik. Seda tehakse peamiselt soola, pipra ja vanilliga.
grillvorstid – vorstikesed, mis on maitsestatud vürtsikalt ja mõeldud tarvitamiseks küpsetatult, praetult, grillitult või muul viisil soojendatult. praevorstid – vorstid, milliseid on soovitav enne tarvitamist praadida, küpsetada või muul viisil kuumtöödelda (üldjuhul naturaalkestas lamba või seasooles vorstikesed). (ibid) Keeduvorstid on keedetud või kuumutatud auru (või veega keedetud), mõnikord ka ülesuitsutatud vorsttooted, mille tootesisene temperatuur on tõusnud vähemalt 71 ºC-ni, niiskuse osamass valmistootes mitte üle 75 %. (ibid) Lihaleivad: on vormis küpsetatud vorstisegu, mille tootesisene temperatuur on tõusnud vähemalt 71 ºC-ni. (ibid) Suitsuvorstid: on kuuma suitsuga suitsutatud vorstid, need jagunevad omakorda: kuumsuitsuvorstid – kuuma suitsuga suitsutatud (tootesisese temperatuurini vähemalt 71 C) keetmata vorstid. Niiskuse osamass valmistootes mitte üle 65 %.
annaabi.ee 
