vähendatud mitte alla 50% ning selle koguenergia on vähemalt 30% väiksem kui vastavad tavatooted. Suhkrut sisaldavad toiduained (joogid, maiustused jt) võivad light-märki kanda sel juhul, kui see sisaldab suhkrut vähemalt 30% vähem kui vastavad tavatooted. Lääneriikides kasutatakse laialdaselt sõna "light", ka Eesti toidu seadusandlus kasutab seda ingliskeelset sõna. Kahjuks eksitab tarbijaid tihti see, et juustul või karastusjoogil esineb sõna ,,light", vorstil või singil ,,kerge" ja piimal ,,vähendatud rasvasisaldusega", mis on tegelikult kõik sama tähendusega. Tarbijates võib tekitada segadust ka see, et kauplustes võib leida ka "light" oliivõli. Ekslik on arvata, et selle õli rasvasisaldus on väiksem kui 100%. Light tähistab siin erilise töötlemisega saavutatud heledat värvust ja maitse neutraalsust, eriti võrreldes külmpressitud oliiviõli sügavkollase või roheka värvuse ja eripärase maitsega. Sama lugu on ka sojakastmetega.
Glükoos imendub kõige kiiremini, selle GI on 100, teiste suhkrute ja muude toiduainete GI määratakse sellest lähtudes. Fruktoosi ja täistera odra GI on 20, küpsetatud kartulil 98. Süsivesikuterikkad toidud annavad sarnaselt suhkruga kõrge GI ja sageli soovitatakse seetõttu kõik süsivesikuterikkad toidud dieedist välja jätta. Samas pole GI ainuke näitaja, mida peaks arvestama. Kõrge rasvasisaldusega jäätisel ja vorstil on küll madal GI, kuid nende kõrge rasvasisaldus häirib kehas glükoosi omastamist ning tõstab veresuhkru taset. Seega pole see hea valik. Oluline on arvestada ka glükeemilist koormust GK (madal alla 10, kõrge üle 20), mille süsivesikud kehale annavad. GK võtab arvesse glükeemilist indeksit, kuid on parem näitaja kui GI üksi. Madala GK-ga toidud on tavaliselt ka madala GI-ga, kõrge GK-ga toidud võivad aga olla ka madala GI-ga!
annaabi.ee 
