Vesilahustes kulgevate pöördumatute reaktsioonide tunnuseks on saadusena tekkiv lahustumatu aine (sade), vesi või gaasiline aine. Pöördumatud reaktsioonid on ka orgaaniliste ainete põlemisreaktsioonid.Pöörduvad reaktsioonid kulgevad kahes suunas. Ained mis tekivad reaktsiooni tulemusena (reaktsiooni saadused) voivad reageerida omavahel, kusjuures moodustuvad tagasi reaktsiooni lähteained. Sellist keemiliste reaktsioonide pöörduvust voib väljendada vorrandiga: mA + nB pD + qE Märk näitab, et pärisuunaline reaktsioon (reaktsiooni saaduste tekkimine) ja vastassuunaline reaktsioon (reaktsiooni lähteainete tekkimine) kulgevad samaaegselt.Vastavalt massitoime seadusele on pärisuunalise reaktsiooni kiirus[ ]m [ ]n v = k A B 1 1 ja vastassuunalise reaktsiooni kiirus [ ] [ ]p q v = k D E 1 2 Kui oletada, et reaktsiooni algul esinevad süsteemis ainult ained A ja B, siis reaktsiooni
Seega saame suunatuletise = f(x + x,y + y) f(x,y + y) f(x + x,y) + f(x,y), / avaldada kujul / (,,) = (,,)cos+(,,) + (,,) = (grad f(x,y,z))*1°. = (x + x,y) (x,y) = x(x + 1 x,y) x, = (x + y) (x,y) = y(x,y + 2y) y, Olgu ühemuutuja funktsioon y = f(x) antud ilmutamata kujul vorrandiga F(x, y) = 0. Tuletada valem funktsiooni f(x) Funktsiooni f(x,y) n+1 korda diferentseeruvusest punktis P(x,y) järeldub funktsiooni g(t) n+1 korda diferentseeruvus punktis 0, tuletise jaoks funktsiooni F osatuletiste kaudu. kusjuures valemi ()/ = (())*(()/) abil saame g´(t)=fx(x+tx, y+ty)x +fy(x+tx, y+ty)y, g F (x +x, y + xy) = 0. (1.6
annaabi.ee 
