Ta mõisteti surma, hiljem asendati see 20 a vangistusega. Kohus Krõlenko üle (Oli justiitsasjade rahvakomissar) kestis 20 min, protokolli pikkus oli 19 rida. Kohtuotsus mahalaskmine. Mitmed Stalini lähimad kaastöötajad surid kahtlastel asjaoludel. Aktiivne trotskismiga võitleja Frunze suri 1925.a operatsioonilaual. Felix Dzerzinski tema süda jäi seisma, kui pidas kirglikku kõnet opositsiooni vastu KK juulipleenumil 1926. aastal. Stalini isikukultuse kujundamises on suur roll Vorosilovil. Partei 14. kongressil 1925. a teatas ta, et Partei KK Poliitbüroo kõige tähtsamaks liikmeks on Stalin. 1929. a trükkis ta artikli "Stalin ja Punaarmee". Seal ülistati Stalinit Kodusõja võidus. NB! Siit hakkas kodusõja ajaloo teadlik võltsimine. 1938. a ilmus Partei ajaloo lühikursus. Seal oli kirjas, et revolutsioonil oli 2 juhti Lenin ja Stalin. 1932. a suri Stalini naine. Surma asjaolud on segased. Kas oli tegemist enesetapuga või oli mängus Stalini käsi
a suures terroris. Samas olid ka ise kannatajad olnud. Stalin oli neid kõiki lõa otsas hoidnud. Mõningaid näiteid: · Kalinini naine Jekaterina oli arreteeritud 1937. aastal. Saadeti GULAG´i. Kalinin oli Ülemnõukogu Presiidiumi esimees (teistes riikides vastas see presidendi ametikohale). Kalinini naine oli rahvuselt eestlane. · Kaganovitsil lasti maha üks vend, teine vend sooritas enesetapu · Svernikul arreteeriti ainukese tütre mees · Vorosilovil arreteeriti pojanaine · Molotovil arreteeriti naine, kes oli nimekas parteitöötaja NLKP 20. kongress Toimus 1956. aastal. Sellel kongressil esines Hrustsov kinnisel istungil ettekandega Stalini isikukultusest. Ettekanne hoiti saladuses kuni 80- ndate aastate lõpuni, kuni Gorbatsovi ajani. Esmakordselt avaldati 1989. aastal. Algas Stalini kuritegude paljastamine. Juunis 1956 avaldati otsus "Isikukultusest ja selle tagajärgedest ülesaamise kohta".