lasti maha - oli avalikult hõiganud "Elagu Eesti töölisrahva valitsus!". Kommunistlik liikumine aga jätkas - sekkus Moksva ja nõudis süüdimõistetud kommunistide väljaandmist. Kuna arreteerituid eestlasi NSV Liidus ootas raskem karistusmäär kui Eesti arreteeritud kommuniste, et jäänud Eesti valitsusel muud üle, kui arreteeritud vabastada. 1924. aasta suvel jõudsid kommunistid järeldusele, et tuleb teha vägivaldne riigipööre. Vormiselt sai olla otsustajaks EKP KK. Samas oli kindel, et EKP KK ei saa langetada seda ilma üleliidulise kompartei nõusolekuta. Komiterni poolne surve - vajas sel ajal mingisugustki edusammu - oli üritanud teha riigipöördeid erinevates riikides, aga edutult. Sellises olukorras oli edu saavutamine Komiterni raames oluline. Suvel 1924 loodu nn Eesti komisjon, kus hakati kaaluma võimalust teha Eestis kommunistlik riigipööre. Mannilisnki ja Kuusinen?
Kuulusid ka kaks võimuala väljaspool - Bremen ja ... Saksa ordu koosnes hiliskeskajal 3 harust: Preisimaa haru, Saksamaa haru, mis koosnes pisivaldustes Saksamaal, Itaalias ja Kreeter ja mille ees seisis Saksa meister ja kolmandaks oli Liivimaa haru, mille eesotsas oli Liivimaa maameister. Need harud üksteise suhtes muutusid üha iseseisvaaks. 15. sajandil on kõrgmeistri roll Liivimaa üle pm nominaalne. Kõrgmeistri ja Liivimaa Ordu vahelised suhted - Põhja-Eesti oli vormiselt kõrgmeistri oma ja antud Liivimaa Ordule ainult vormiliselt valitseda. Liivimaa ordumeister valiti 14. saj ordukapiitli poolt ja kinnitati kõrgmeistri poolt. Kõrgmeistrile esitatid kinnitamiseks 2 kandidaati, kellest kõrgmeister valis. Hiljem anti kõrgmeistrile valimiseks ainult 1 kandidaat. Ordumeistri residentsiks oli Riia, 15. saj põhiliselt Võnnu. Ordumeistri lähimaks abiliseks oli maamarssal, teised ordu käsknikud olid foogtid ja kontuurid, kes valitsesid Ordu valdusi kohtadel
annaabi.ee 
