kogumikku ,,Rahvaste hääleks lauludes" (NB!, seal olid ka mõned eesti rahvalaulud). Ta oli veendunud, et rahvaluules peegeldub rahva algkeel - rahva vaim selle harmoonilises tervikus. Selle arusaama peegeldusi kuuleme Haydni, aga kaMozarti ja Beethoveni muusikas. Klassitsism muusikas on stiiliperiood, mis valitses 18. sajandi teisest poolest 19. sajandi alguseni. Ajaliselt täpsemalt määratleda on seda kunstivoolu siiski raske, sest klassitsismi vormiprintsiibid ja väljendusvahendid kanduvad ka 19. sajandi, st. romanstismiajastu heliloojate loomingusse (klassikalis-romantiline period). Enamasti mõeldakse klassitsismi all muusikas kolme Viinis tegutsenud helilooja Haydni, Mozarti ja Beethoveni loomingut, mis langes ajavahemikku 1750-1820. Klassitsistliku stiili tunnusjooned hakkasid kujunema aga juba varem, itaalia ja prantsuse hilisbaroki esindajate teostes.
Kummalised ja ootamatud on ka nende tegemised-toimetused. Tegelikult aitab olematu ettekujutamine just pärismaailma kiiremini ja kergemini omaks võtta. Samamoodi on ka keelelise külje pealt. Erinevate grammatiliste vormidega mängimine, sõnade kokkupanemine ja lahtivõtmine, silpideks lammutamine, märkamatu üleminek ühest sõnaliigist teise- kõik see tugevdab ja tervendab lapse keeletaju. Liisutustel on palju ühist ka regilauluga. Regilaulu vormiprintsiibid (algriim, parallelism jne.) dikteerivad sageli sisu, mis loogiliselt võttes tavamaailma mallide järgi tegelikult ei kehti (...kus need kuked kulda söövad) või pööratakse tegelikkus pahupidi (... lammas läks laudile munele). Mängu kaudu õppimine pakub lastele mitmesuguseid võimalusi nii kõnekeele tekstide kui ka rahvalaulu puhul (N: liisusalm / rahvalaul ja rütmiline liikumine; liisusalm / rahvalaul ja rütmiline kaasmäng plaksutades, "kehapillil" või rütmipillil jne.). 2
annaabi.ee 
