pimedusest valguse ja armastuse poole. 8. Uusaegse lüürika ja proosa algus. Francesco Petrarca (Secretum, MKL, RA) ja Boccaccio (Dekameron, Fiammetta), MKL, RA, Keskaja hispaania luule. Petrarca: uusaegse lüürika isa. Esimesi uusaegseid humaniste. Suurema osa loomingust kirjutas ladina keeles. „Saladus“ – dialoogivormis, kui Petrarca sisim pihtimus, taunib lihalikku ja madalat armastust, kuid väidab, et ka maine armastus võib olla puhas. Filosoofiline pinge ühendatud vormipeenuse ja elegantsiga. Jumaldatu Laura – reaalselt, meeleliselt tajutav naine. Kasutas sonetivormi. Laura eluajal peamotiivid: vastuarmastuse puudumine, tunde liigmaisuse kahtlus. Ühendatud Itaalia ideaal. Temalt võeti üle melanhoolia, tundelisus, igatsus. Petrarkistid: Petratca luulekunsti ja armastusfilosoofia järgijad. Boccaccio: novelli kui kunstilise žanri algataja. XIV saj. Novellide allikaks rahvajutud, kuid andis tegelastele psühholoogilisi varjundeid ja
reaalsema ja maisemana kirjeldab ta välimust ja maist ilu eri sümbolite ja mütoloogiliste vihjete abil. Peamotiivid Petrarca loomingus on Laura eluajal: kahtlustab oma armastuse liigset maisust, vastuarmastuse puudumine. Uue maheda stiili viljelejad armastasid soneti vormi, eriti kuulsaks selles sai just Petrarca. Petrarcal oli oma soneti vorm: abba abba cdc dcd. Sonett oli tekkimisest alates armastusluule vorm. Petrarca mõjutas kogu ülejäänud renessanssiajastut vormipeenuse, platoonilise armastuse idee koos melanhoolia, igatsuse ja tundelisusega. Kõik edasised tähtsamad Itaalia kirjanikud 15.16.saj olid petrarkistid. ,,Saladus" (,,Secretum") vaidleb püha Augustinusega, kes väidab et iga maine kirg ja armastus on patune. Petrarca arvab küll uuele mahedale stiilile omaselt, et platooniline ja puhas armastus on ülim, aga leiab siiski, et ka maine armastus saab olla puhas ning sellega saab jõuda jumalikkuse tunnetamiseni. Secretum (Petrarca)
annaabi.ee 
