Nahakunsti kaunistusmotiivid on kaasa liikunud ajastute moevooludega. 1950.-60. aastatel kasutati rohkelt tsentraalse kompositsiooniga rahvusornamenti ja figuraalkompositsiooni. 1970. aastatel valitsesid loodusmotiivid. 1980. aastatest peale võidutseb aga geomeetriline või abstraktne ornament. Üha populaarsem on minimaalne värvi ja dekoori kasutamine ja naha enda loomupärase faktuuri-ilu esiletoomine. 1990. aastatest astuvad naha kõrvale ka teised materjalid ja julgemad vormiotsingud. Minu lemmikumad nahakunsti näited. Väga huvitavate joonistuste ja värvivalikuga. GUDRUN SJÖDÉN. TALV 2013. MUHU KOLLEKTSIOON Gudrun Sjödén on Rootsi disainer ja omanimelise kaubamärgi rajaja, kelle loomingut on sageli inspireerinud mõni tugev rahvuslik eripära. Gudrun Sjödéni talvekollektsioon on Muhu saarest inspireeritud folkloristlik värviplahvatus. Baltimaades tehakse traditsiooniliselt väga fantaasiaküllaseid rõivaid ja aksessuaare,
1944 põgenes Rootsi. Tema luule sai alguse 1940 koolinoorte ajakirjas Tuleviku Rajad. Esimese luulekogu „On tuuline öö“ käsikiri hävis põgenemisel. 1946 ilmus debüütkogu „Nägu koduaknas“. Lepik alustas arbujate kõrgvaimsuse ja range vormikultuuri ning sütistelikult seisukohta võtva luule vahel sünteesi otsides ja kujunes kiiresti jõuliseks, iseseisvaks lüürikuks. Lepiku esimesed kogud olid intensiivsed sisu- ja vormiotsingud. Vahetu ajakajalisus taandus. Luulekogus „Kerjused treppidel“ tõusus valdavaks inimkonna ajaloolise kogemuse filosoofiline mõtestamine nüüdisinimese vaatepunktilt. Traditsioonilist, loogilisi üleminekuid järgivat kujundiehitust hakkab tõrjuma assotsiatiivne struktuur, mida iseloomustavad järsud kontrastid, üllatav liikumine ühelt kujutluselt teisele, mõnikord ka kuhjuv pildistki ja sürrealistlike sugemetega stiilivõtted. Esile kerkib
--- Minu tee- see on lauluks ülendada valu. (Loobumus) --- Kaks algust minus: süda ja mu liha. Neid ühendand on armastus ja viha. Käib ingel ühes majas saatanaga. ( loomingu vastuolulisus) 1918 "Jumalaga, Ene" vormiotsingud, sümboolika, eelistab ideaalset reaalsele, jätkub absoluudi ihalus, erinevad naisenimed (Ene, Maarja, Eokene, Malleke, Põhjavalge naine 12 jne), jätkub nukrus ja romantika, kõlamängud (Eokene-eo-eo) Järgmistes kogudes tulevad sisse ka ühiskondlikud probleemid. Edaspidi keskendub rohkem ühiskonna nähtustele. Kuni nende kogudeni nimetas Visnapuu oma luuletusi poeesideks. Ta