Annab vastuseks märkide arvu tekstistringis. Teisendab kõik teksti tähed väiketähtedeks. Annab vastuseks tekstistringist määratud arvu märke, alates teie määratud kohast. Muudab tekstiväärtuse iga sõna esimese tähe suurtäheks. Asendab tekstis märke. Kordab teksti antud arv kordi. Annab vastuseks tekstiväärtuse viimased märgid. Leiab ühe tekstiväärtuse teise seest (pole tõstutundlik). Asendab tekstistringis oleva teksti uue tekstiga. Vormindab arvu ja teisendab selle tekstiks. Eemaldab tekstist tühikud. Teisendab teksti suurtäheliseks. Teisendab tekstiargumendi arvuks.
Annab vastuseks tekstistringist määratud arvu märke, alates teie määratud kohast. Ekstraktib tekstistringist foneetilised (furigana) märgid. Muudab tekstiväärtuse iga sõna esimese tähe suurtäheks. Asendab tekstis märke. Kordab teksti antud arv kordi. Annab vastuseks tekstiväärtuse viimased märgid. Leiab ühe tekstiväärtuse teise seest (pole tõstutundlik). Asendab tekstistringis oleva teksti uue tekstiga. Teisendab argumendid tekstiks. Vormindab arvu ja teisendab selle tekstiks. Eemaldab tekstist tühikud. Teisendab teksti suurtäheliseks. Teisendab tekstiargumendi arvuks.
gpg > id_rsa (Suunab decryptitud key id_rsa’sse) 8) chmod 640 /kasutaja/.ssh/id_rsa 9) Proovi logimist Tunnitöö 12.11 sshfs/sftp kasutamine, Roberti kausta mountimine virtuaalmasinaga. Suht putsis ikka väga aru ei saanud 19.11 kuupäeva seisuga on asi lebo nüüd Tunnitöö 19.11.2014 - kõvaketta mountimine 1. Virtualboxile lisakõvaketas 2. Virtualboxis teeb uue partitsiooni ( fdisk /dev/sdb ) 3. Vormindab partitsioonile EXT4 failisüsteemi ( mkfs.ext4 ) 4. Teeb kausta mkdir /mnt/Tunnitoo 5. mount /dev/sdb1 /mnt/TUNNTOO 6 Tunnitöö 03.12.2014 - Kordamine Õigused 755 - Omanik saab kõike teha; grupid saavad lugeda(4) ja käivitada(1); teised saavad lugeda(4) ja käivitada(1)
kasutajaliidest. Idee tavakasutajale mõeldud personaalarvutist tekkis 1970ndate lõpus. 1979. aastal asutati Apple'is selle arendusmeeskond. Esimene mudel saavutas suure populaarsuse ja turuosa, kuid kaotas selle 1990ndatel, kui arvutiturul hakkas domineerima Microsoft. Mac OS ver. 8.5 juurde kuulub teatud määral "find a file" käsule sarnanev otsinguvahend Sherlock, mis teostab otsinguid populaarsetes veebikataloogides ja seejärel vormindab otsingutulemused nii, nagu oleksid need klikitavad failid Macintosh'i oma failisüsteemis. Macintoshi arvutid kasutavad Mac OS operatsioonisüsteemi, millest uusim versioon on Mac OS X. 21. sajandil on tootmises mudelisarjad iMac, iBook, Power Macintosh ja PowerBook. 5
Sel juhul tuleb allikate loetelus ära tuua teisese, s.t tegelikult kasutatud allika (Karu, 1999, 82) andmed. Läbi teise allika viitamist tuleb võimalusel vältida. 3.6 Allikad Allikate loetelu sisaldab ainult töös kasutatud ja viidatud allikaid. Kõik töös viidatud allikad peab välja tooma allikate loetelus. Loetelu vormistamise üldiseks aluseks on APA juhend. Viitamise ja allikate haldamise hõlbustamiseks on olemas ka tarkvara (nt EndNote), mis automaatselt vormindab viite ja allika kirje nõuetekohaseks ning lingib soovi korral allika viitega. Iga kirje esimene rida algab ilma taandreata, järgmised taandrealt. Allika kirje koostatakse põhimõttel: Autor (aasta). Pealkiri. Lisainfo. Kirje koostatakse viidatava allika keeles. Allikad esitatakse autorite tähestikulises järjekorras ilma järjekorranumbrita. Kui allika autor on asutus või organisatsioon, järjestatakse allikas tähestikuliselt vastavalt selle nimetusele. Allikate puhul, kus pole
Sel juhul tuleb allikate loetelus ära tuua teisese, s.t tegelikult kasutatud allika (Karu, 1999, 82) andmed. Läbi teise allika viitamist tuleb võimalusel vältida. 8. 6. Allikad Allikate loetelu sisaldab ainult töös kasutatud ja viidatud allikaid. Kõik töös viidatud allikad peab välja tooma allikate loetelus. Loetelu vormistamise üldiseks aluseks on APA juhend. Viitamise ja allikate haldamise hõlbustamiseks on olemas ka tarkvara (nt EndNote), mis automaatselt vormindab viite ja allika kirje nõuetekohaseks ning lingib soovi korral allika viitega. Iga kirje esimene rida algab ilma taandreata, järgmised taandrealt. Allika kirje koostatakse põhimõttel: Autor (aasta). Pealkiri. Lisainfo. Kirje koostatakse viidatava allika keeles. Allikad esitatakse autorite tähestikulises järjekorras ilma järjekorranumbrita. Kui allika autor on asutus või organisatsioon, järjestatakse allikas tähestikuliselt vastavalt selle nimetusele. Allikate puhul, kus pole
ennekõike lühendada koodi kirjutamist. ? 1 //omistamise operaatorid 2 $x = 8; 3 $y = 2; echo $x *= $y; 4 Sama asja saab kasutada ka tekstiosade liitmiseks. ? 1 $nimi = 'Mari'; 2 $pnimi = 'Kisakõri'; 3 $nimi .= $pnimi; echo $nimi; 4 Arvude ja teksti vormindamine Siiani oleme lauseid väljastanud funktsiooni echo abil. Leidub ka teisi võimalusi, millest igaühel on oma ülesanne. Üks nendest on printf, mis lisaks väljastamisele vormindab selle. Selleks tuleb lausesse märkida protsendimärgi (%) abil koht kuhu väärtust soovid ning seejärel väärtus. Järgmises näites on kohahoidjaks %s, mis vormindab väärtuse tekstina. ? 1 //muutuja väärtuste vormindamine 2 $nimi = 'Mari'; 3 printf('Tere %s', $nimi); Soovid lausese teisigi väärtusi? Pole probleem, lisa julgelt kohahoidjaid ning lisa soovitud väärtused. ? 1 //muutuja väärtuste vormindamine 2 $nimi = 'Mari'; 3 $vanus = 27;
muutunud graafilist kasutajaliidest. Idee tavakasutajale mõeldud personaalarvutist tekkis 1970ndate lõpus. 1979. aastal asutati Apple'is selle arendusmeeskond. Esimene mudel saavutas suure populaarsuse ja turuosa, kuid kaotas selle 1990ndatel, kui arvutiturul hakkas domineerima Microsoft. Mac OS ver. 8.5 juurde kuulub teatud määral "find a file" käsule sarnanev otsinguvahend Sherlock, mis teostab otsinguid populaarsetes veebikataloogides ja seejärel vormindab otsingutulemused nii, nagu oleksid need klikitavad failid Macintosh'i oma failisüsteemis. Macintoshi arvutid kasutavad Mac OS operatsioonisüsteemi, millest uusim versioon on Mac OS X. 21. sajandil on tootmises mudelisarjad iMac, iBook, Power Macintosh ja PowerBook. Operatsioonisüsteemi põhiülesanneteks on: arvuti protsessoriresursside jagamine protsesside vahel. Multitegum- operatsioonisüsteemis, kus samaaegselt võivad töötada mitu programmi, määrab
muutunud graafilist kasutajaliidest. Idee tavakasutajale mõeldud personaalarvutist tekkis 1970ndate lõpus. 1979. aastal asutati Apple'is selle arendusmeeskond. Esimene mudel saavutas suure populaarsuse ja turuosa, kuid kaotas selle 1990ndatel, kui arvutiturul hakkas domineerima Microsoft. Mac OS ver. 8.5 juurde kuulub teatud määral “find a file” käsule sarnanev otsinguvahend Sherlock, mis teostab otsinguid populaarsetes veebikataloogides ja seejärel vormindab otsingutulemused nii, nagu oleksid need klikitavad failid Macintosh’i oma failisüsteemis. Macintoshi arvutid kasutavad Mac OS operatsioonisüsteemi, millest uusim versioon on Mac OS X. 21. sajandil on tootmises mudelisarjad iMac, iBook, Power Macintosh ja PowerBook. Operatsioonisüsteemi põhiülesanneteks on: arvuti protsessoriresursside jagamine protsesside vahel. Multitegum- operatsioonisüsteemis, kus samaaegselt võivad töötada mitu programmi, määrab
vaadeldavat lehekülge ja teised leheküljed on esitatud aktiivsete linkidena. Lehekülje vormingu jaoks puuduvad kindlad parameetrid, samuti ei ole võimalik anda täpseid juhiseid selle ülesehituseks. Lihtotsingu ja kompleksotsingu tulemusi saab näidata kümne kirje kaupa igal leheküljel, pika dokumendi kirje ei saa olla sama täpne. On võimalik määrata maksimaalne ridade arv lehekülje kohta ja selle alusel vormindab programm lehekülje automaatselt. See võib aga põhjustada probleeme teksti loogilises jaotuses. Parima lahenduse leidmiseks tuleks iga dokumendi teksti vaadelda eraldi (vormindades lehekülje automaatselt või manuaalselt). PRINDIVERSIOON Kontekst: veeb on vahend informatsiooni otsimiseks sidusreziimil, sageli nõuab aga teksti pikkus või vajadus detailsema informatsiooni järele allikate otsimist ka autonoomsel reziimil.