Supletiivsus, nt kohal (koht). Domineerib aglutinatsioon. MORFOLOOGILINE TÜPOLOOGIA JA KEELE EVOLUTSIOON 19. sajandil täheldasid keeleteadlased, et keeled ei kasuta grammatilise tähenduse väljenduse võimalusi ühtlases ulatuses. Keeleteadlane August von Schlegel liigitas maailma keeled 3 tüüpi: Isoleerivateks Aglutineerivateks Flekteerivateks KORDAMISEKS: GRAMMATILISE TÄHENDUSE VÄLJENDAMISE VIISID Morfoloogiline süntees on vormimoodustusviis, grammatilise tähenduse väljendamise viis või vormimoodustus? Vormimoodustus Supletiivsus on tüvevaheldus? tüveteisendus? tüvekordus? Tüveteisendus Ilusamatele sõnavormi moodustamisel on kasutatud aglutinatsiooni? fleksiooni? Reduplikatsiooni? Polüsünteetilist vormimoodustust? Aglutinatsioon
tähendust (eriti omane indoeuroopa keeltele, aga ka eesti keelele), nt rida:rea, tüvi:tüvve (absoluutne fleksioon, kui muutus toimub ainult lihttüves). 3. Supletiivsus: tüvede põimumine vormistikus. Ühe sõna eri vormid moodustatakse eri tüvedest, mis on varem kujutanud endast mitut tähenduslikult lähedast sõna. Näiteks minema ja lähen või hea ja parem, üks ja esimene, see ja need, tema ja nemad. 4. Analüütilisus: vormimoodustusviis, kus kasutatakse abisõnu ja mitmesõnalisi vorme, nt on tehtud, oli käinud, ei lähe, peab olema, saab minna, metsa poole, laua all. 5. Reduplikatiivsus: tüvekordusel põhinev vormimoodustusviis, nt sinka-vonka, kilin-kolin, kimpsud-kompsud, sinna-tänna, kribinal-krõbinal, siuh-säuh, ai-ai. 1) isoleerivad keeled – sõnad ei muutu, pole seotud morfeeme, seega tunnuseid ega lõppe, ees- ega järelliiteid
morfeemil võib korraga olla mitu grammatilist tähendust (eriti omane indoeuroopa keeltele, aga ka eesti keelele), nt rida:rea, tüvi:tüvve (absoluutne fleksioon, kui muutus toimub ainult lihttüves). 3) Supletiivsus: tüvede põimumine vormistikus. Ühe sõna eri vormid moodustatakse täiesti eri tüvedest, mis on varem kujutanud endast mitut tähenduslikult lähedast sõna. Näiteks minema ja lähen või hea ja parem, üks ja esimene, see ja need. 4) Analüütilisus: vormimoodustusviis, kus kasutatakse abisõnu ja mitmesõnalisi vorme, nt on tehtud, oli käinud, peab olema, metsa poole, laua all. 5) Reduplikatiivsus: tüvekordusel põhinev vormimoodustusviis, nt sinka-vonka, kilin-kolin, kimpsud-kompsud, sinna-tänna, kribinal-krõbinal, siuh-säuh. Keele morfoloogilised põhitüübid - 1) isoleerivad keeled sõnad ei muutu, pole seotud morfeeme, seega tunnuseid ega lõppe, ees- ega järelliiteid. Sõnad
annaabi.ee 
