Nad annavad edasi üht tähendust aga eri kujul. Aosastav d ; t ; o osastava käände allomorfid ( kuu/d; tütar/t; pesa). Aglutinatsioon vormi moodustamise viis, kus sõna tüvele liidetakse tunnuseid ja lõppe. Jooksma aglutinatsioon 1. Aglutinatsioon raamatu/te/le 2. tüvevaheldused mäeke, mäkke [mägi] 3. analüütiline vormimoodustamine kui grammatilist tähendust antakse edasi abisõnadega, siis seda nim. Analüütiliseks vormimoodustamiseks. [ ei õpi, kõige rohkem] Atüvi = Mida teen? , ainsuse omastav Btüvi = Mida teha? , ainsuse osastav Astmevaheldus tüvevaheldus, kus üks sõnatüvi on tugevas astmes ja teine nõrgas astmes. Seppsepaseppa(vältevaheldus) . Astmevahelduse liigid on vältevaheldus ja laadivaheldus. Jalgjalajalga(laadivahelus). Vokaalivaheldus Vokaalivahelduse abil moodustatakse mitmuse osastavat käänet ja omadussõna ülivõrde vormi
Eesti keelt iseloomustab see, et meie sõnavormide moodustamine aglutinatsioon i teel. Samas võib öelda, et eesti keeles on võimalik grammatilisi tähendusi edasi anda lisaks aglutinatsioonile ka sõnatüve varieerimisega. Näide: käsi, käe see on sõnatüvede varieerumine, kus ei kleebita külge. Eesti keele nimetavas ja omastavas ei ole käände lõppe, st terve sõnatüvi. Sõnatüvede varieerumist nimetatakse tüve vahelduseks ehk flektiivseks vormimoodustamiseks. Maailmas leidub keeli, mis saavad hakkama ka ilma aglutinatsiooni ja flektiivseks vormimoodustamisega. Selliseid keeled väljendavad grammatikat sõnajärjed või eessõnadega. Näide: saksa keel, inglise keel, eesti keel (kapi peal ehk kapil). Abisõnade abil väljendatud grammatilisis tähendusi nimetatakse analüütilisteks väljendusviisiks. 11
annaabi.ee 
