Kruus aga ehituskruusaks ja täitematerjalina kasutatavaks kruusaks, mida kasutatakse lõimisest ja tugevuslikest omadustest lähtuvalt. Viimastel aastatel on hakatud liiva ammutama peale maismaa ka merest (Hiiumadala ja Naissaare maardlad). Meres kaevandamisel kandub heljum üldjuhul kuni 1 km kaugusele kaevandamispiirkonnast ja kaevandamiseelne olukord taastub 2-4 aasta jooksul. Tehnoloogiline liiv Tehnoloogilist liiva kasutatakse klaasi- või vormiliivana. Klaasi- ja vormiliiva maardlad on seotud Eesti aluspõhjaga ja kuna kasuliku kihi moodustavad merelise tekkega nõrgalt tsementeerunud Kesk-Devoni liivakivid, siis paiknevadki maardlad Lõuna-Eestis. Tehnoloogilises liivas peab olema vähemalt 95% kvartsi, mitte üle 0,6% Fe2O3 ja mitte üle 4% Al2O3. Läbipaistva klaasi saamiseks peab Fe2O3 lisand olema alla 0,1- 0,2%. Tehnoloogilise liiva maardlaid on arvele võetud kokku neli: Põlvamaal Piusa maardla ja Võrumaal Imara-Tabina, Kaku ning Tuhkavitsa maardla
Hüdrometallurgia metallide saamine nende liivvormis, mille siseõõnsus soolade vesilahustest; kasutatakse paljude kopeerib valandi kuju. mitterauametallide tootmisel. Liivvorm koosneb ülemisest ja · Elektrometallurgia metallide ja sulamite saamine alumisest vormipoolest, mis valmistatakse elektrienergiat kasutades; elektrienergiat vormisegust (vormiliiva ja kasutatakse sulatamisprotsessiks (legeerteraste, sideaine segust) tihendamise teel Ti, Cr, Mo jt. metallide tootmisel) või vormkastides koos jäljendi samaaegse elektrolüüsimisel (Al, Mg jt. metallide tootmisel). võtmisega mudelilt. Valandi siseõõnsus · Pulbermetallurgia metallidest ja sulamitest kujundatakse vormi asetatava
ja kärnisegudest valmistatud standartseid proovikehi. Eristatakse märgtugevust (сырая прочность, green strength) ja kuivtugevust (сухая прочность, dry strength). Tugevus suureneb sideaine sisalduse ja segu tiheduse kasvades ning liivaterade suuruse vähenedes. Gaasiläbilaskvus (газопроницаемость, permeability) On vormi- või kärnisegu omadus lasta läbi gaase. Gaasiläbilaskvus kasvab, kui suureneb vormiliiva hulk ja tera läbimõõt. Plastsus (пластичность, plasticity) On segu omadus omandada mudeli (kärnkasti) kuju. Plastsus suureneb, kui suureneb savi- ja veesisaldus ning peenenevad liivaterad. Väljalöödavus (выбиваемость, ability to crumble, friability) On vormi- või kärnimaterjali omadus, mis näitab, kui raske on jahtunud kärni ja vormiosi valandilt eemaldada. Hea väljalöödavusega on segud, mis kaotavad kuumenedes sideaine lagunemise tõttu tugevuse.
Esimesse rühma kuuluvad liivvormvalu, koorikvalu, täppisvalu jts. Teise rühma kuuluvad näiteks kokillvalu, survevalu, tsentrifugaalvalu. Valumeetodi valik sõltub valandite nõutavast täpsusest (tehnoloogiline külg) ja hulgast (majanduslik külg). Valu kordkasutusega vormidesse Liivvormvalu puhul valand vormitakse liivvormis, mille siseõõnsus kopeerib valandi kuju. Liivvorm koosneb ülemisest ja alumisest vormipoolest, mis valmistatakse vormisegust (vormiliiva ja sideaine segust) tihendamise teel vormkastides koos jäljendi samaaegse Martin Raba võtmisega mudelilt. Kuna metalli maht üleminekul vedelast olekust tahkesse väheneb, siis on mudeli mõõtmed valandi omadest valukahanemise võrra suuremad. Mudeli vertikaalpindadele jäetakse valukalded, mis kergendavad mudeli eemaldamist vormist. Mudelid valmistatakse metallist, alumiiniumist, puidust. Valandi siseõõnsus kujundatakse vormi asetatava kärni abil. Kärn valmistatakse nagu
(majanduslik külg). 10 14. Liivvormvalu Liivvormvalu on enimkasutatav valumeetod – sel viisil toodetakse ligikaudu 3/4 kõikidest valanditest. Liivvormvalu teel toodetavate valandite mass ei ole põhimõtteliselt piiratud ja võib ulatuda tuhandete tonnideni. Liivvormvalu puhul valand vormitakse liivvormis, mille siseõõnsus kopeerib valandi kuju. Liivvorm koosneb ülemisest ja alumisest vormipoolest, mis valmis- tatakse vormisegust (vormiliiva ja sideaine segust) tihendamise teel vormkastides koos jäljendi samaaegse võtmisega mudelilt. Joonis 6. Liivvorm 11 14.1. Vormimaterjalid Liivvormide ja -kärnide valmistamisel kasutatakse vormimaterjale – vormiliiva ja sideaineid (vormisavi, vesiklaas, polümeervaigud). Vormiliiv (tavaliselt kvartsliiv SiO2) on vormi ja kärnisegude põhiosis. Vormisavi (kuni 15% segu mahust) on liivvormide põhiline sideaine. 15. Koorikvalu
liivvormis, mille siseõõnsus mudelplaat kinitakse kopeerib valandi kuju. punkril, mida pööratakse Liivvorm koosneb ülemisest ja koos vormiseguga alumisest vormipoolest, mis valmistatakse 180°(hoitakse niimoodi vormisegust (vormiliiva ja 10...30 sekundi) ja siis sideaine segust) tihendamise teel pööratakse endisesse vormkastides koos jäljendi samaaegse asendisse. Pärast võtmisega mudelilt. Valandi siseõõnsus
Tsentrifugaalvalu On metallide ja metallisulamite ning nendest 2) Liivvormvalu poltoode tootmise tööstusharu. Liivvormvalu puhul valand vormitakse liivvormis, mille siseõõnsus kopeerib valandi kuju. Eristatakse: Liivvormide ja kärnide valmistamisel kasutatakse 1. Rauametallurgia (ferrometallurgia), mis hõlmab vormimaterjale- vormiliiva ja sideained raua ja raua sulamite tootmist (teras, malm) (vormisaavi, vesiklass, polümeervaigud) 2. Mitterauametallurgia- värvilismetallide tootmist 1. Valulehter; 2. Püstkanal; 3. Räbupüüdel; 4. ( Cu, Al, Mg, Ti) Toitekanal; 5. Valupea Põhilised protsessid: 1. Pürometallurgia; 2. 6. Valukalle; 7. Vormi õõs; Kärn; Kärnmärk Hüdrometallurgia; 3. Elektrometallurgia; 7. Lahutustasand; 8
Kergsulav mudel sulatatakse vormist välja ahjus või kuuma auru, vee, õhuga. Valamiseks kuumutatakse vormi 1000°C. Pärast valandi jahtumist vorm purustatakse mehaaniliselt. Täppisvalu gasifitseeruva mudeliga (lost-foam casting, evaporative pattern casting, lost pattern process, cavitiless casting) valmistatakse kõrgel temperatuuril gasitsifeeruvast materjalist (vahtpolüstürool). Vormiks kasutatakse sideaineteta tihendatud vormiliiva või õhukese seinaga koorikvorme. Täppsivalu lahustuva mudeliga (soluble pattern process) 8 Valu korduvkasutusega e. püsivormidesse: 1. Kokillvalu (permanent mould casting) metallvorm on kas lahtivõetamatu või avatav mis valmistatakse malmist või tööriistaterasest. Gaaside läbilaskmiseks on kokill lahutuspinnal 0,2-0,5mm läbimõõduga õhutuskanalid.
püüdja, toitekanal (toitekanalid). Kvaliteetse, ilma valutühikute ja -poorsuseta valandi saamiseks kasutatakse valupead (kompensaatorit). Liivvormide ja -kärnide valmistamisel kasu- tatakse vormimaterjale vormiliiva ja sideaineid (vormisavi, vesiklaas, polümeervaigud). Vormiliiv (tavaliselt kvartsliiv SiO2) on vormi ja kärnisegude põhiosis. Vormisavi (kuni 15% segu mahust) on liivvormide põhiline sideaine.
annaabi.ee 
