Suuremaks saades saab aga selgeks, et ilu on suhteline. Ilu mõiste muutub ajas ja erinevates kultuurides. See, mida peeti ilusaks sadu aastaid tagasi, erineb tänapäevast tunduvalt. Vanasti vaadati naisi, kellel olid võimalikult jämedad sääred, see näitas töökust. Agarad taluperenaised kandsid lausa mitut paari sukkpükse, et teha end meestele ahvatlevamaks. Nüüd, tänapäeval, on kaunidus saanud hoopis vastupidise tähenduse. Pigem on hakatud hindama kõhnust, mitte vormikust. Erinevatel ajastutel on mõistel ilu olnud erinev tähendus. 50ndatel oli lopsakate kurvide ja blondide juustega Marilyn Monroe. 60ndatel muutus iluikooniks aga piitspeenike Twiggy Lawson. Ilusaid inimesi on alati koheldud kui esemeid, millega tehinguid teha ning ilu on alati olnud omaette tööstus, millega inimesi mõjutada. Seega, kuna inimesi on väga palju, mõistetakse ka kaunidust erinevalt. Ilu on suhteline mõiste ning sajanditega muutunud ja ilmselt nii ka jätkub. , -
Ilu on pinnapealne, kuid inetus ulatub kontideni Viimaste sajanditega on muutunud ilu mõiste kardinaalselt. Vanasti vaadati naisi, kellel olid võimalikult jämedad sääred, see näitas töökust. Agarad taluperenaised kandsid lausa mitut paari sukkpükse, et teha end meestele ahvatlevamaks. Nüüd, tänapäeval, on kaunidus saanud hoopis vastupidise tähenduse. Pigem on hakatud hindama kõhnust, mitte vormikust. Kas modellisuuruses neiud või noormehed on ka hinges kaunid? Kas väga heade kommetega, üdinisti viisaka ja sõnaosava inimese ilu ulatub ka tegelikkuses pinnapealt kaugemale? 20. sajandil ilmus Vladimir Nabakovi romaan ,,Lolita", mis räägib keelatud armastusest. Teoses tuleb välja, mille nimel ollakse valmis riskima ning mida mõeldakse päriselt laia naeratuse all. Raamatu peategelane professor Humbert pärines perekonnast, kust anti ta eluteele kaasa ohtralt viisakust
Ehk siis välimuse tõttu kannatasid põhiliselt naised. Väline ilu on väga subjektiivne ja selle mõistmine möödub läbi aegade. Vanasti vaadati naisi, kellel olid võimalikult jämedad sääred, see näitas töökust. Agarad taluperenaised kandsid lausa mitut paari sukkpükse, et teha end meestele ahvatlevamaks. Nüüd, tänapäeval, on kaunidus saanud hoopis vastupidise tähenduse. Pigem on hakatud hindama kõhnust, mitte vormikust. Mehe ilukanoonid ei ole väga muutunud. Mehe peale vaadates peab tekkima tunne, et ta kaitseb sind ja on nagu ,,kivist müür". Samuti on ilu ka kultuuriline nähtus. Nii ilu kui inetuse kaanonid on kultuurist kultuuri kandudes kohavahetusi ette võtnud. Umberto Eco rõhutab, et nii ilu kui inetus on kokkuleppelised kultuurinähtused ja mingit universaalset «ilu» ega «inetust» ei saa olla. Kõik sõltub kontekstist ja situatsioonist.
annaabi.ee 
