................. Sakraalkunst on seotud mingi religioosse kultusega. Sakraalehitiste hulka kuuluvad näiteks ................................................................................................. Arhitektuuri mõiste hõlmab nii ehituskunsti kui ehitustehnikat.Lähtuvalt materjalist eristatakse kolme suurt gruppi: kiviehitus, tellisehitus, puitehitus. 19. saj. lisanduvad uudsed materjalid: raud või teras, klaas, betoon. Nii sakraal kui profaanehitised võivad teatud vormikujunduse kaudu omandada mingi sümboli tähenduse ( nt ristiusu kiriku ristikujuline põhiplaan jms). Varasemal ajal oli valdav osa arhitektuurist sakraalse iseloomuga,ent alates 19.sajandist saavutas juhtiva rolli profaanarhitektuur. Skulptuur (lad sculpere ´välja lõikama, raiuma) raidkunst või plastika. Kujutava kunsti olulisemaid žanre, mille puhul valmistatakse jäigast või plastilisest materjalist kolmemõõtmelisi kujutisi. Skulptuuri põhivormid on:
"Partiita" (1958) jt, esindavad neoklassitsistlikku stiili. Tema kuuekümnendate aastate muusikas sai valitsevaks sonoristlik muusikakontseptsioon. Pärdi esimene orkestriteos oli "Nekroloog" (1960) esimene ette kantud dodekafooniline teos eesti ja nõukogude muusikas. Sonoristlikul kompositsioonitehnikal ja serialismil põhinevad Pärdi Sümfoonia nr. 1 ("Polüfooniline", 1963) ja Itaalia avangardistile Luigi Nonole pühendatud orkestriteos "Perpetuum mobile" (1963) arhitektoonilise vormikujunduse silmapaistvad näited. Viimasest teosest sai alguse Pärdi muusika rahvusvaheline levik (sh ettekanne festivalil "Varssavi sügis" 1965). Sellistes teostes nagu "Kollaaz teemal B-A-C-H" (1964) oboele ja orkestrile, tsellokontsert "Pro et contra", Sümfoonia nr. 2 (1966) ja Mäejutluse tekstil põhinev "Credo" (1968) klaverile, segakoorile ja sümfooniaorkestrile kasutas helilooja kollaazitehnikat, milles dramaatilistele kõlakujunditele vastanduvad helged
"Partiita" (1959) jt, esindavad neoklassitsistlikku stiili. Tema kuuekümnendate aastate muusikas sai valitsevaks sonoristlik muusikakontseptsioon. Pärdi esimene orkestriteos oli "Nekroloog" (1960) esimene dodekafooniline teos eesti ja nõukogude muusikas. Sonoristlikul kompositsioonitehnikal ja serialismil põhinevad Pärdi Sümfoonia nr. 1 ("Polüfooniline", 1963) ja Itaalia avangardistile Luigi Nonole pühendatud orkestriteos "Perpetuum mobile" (1963) arhitektoonilise vormikujunduse silmapaistvad näited. Pärast 1965. aastal festivalil "Varssavi sügis" toimunud "Perpetuum mobile" ettekannet algas Pärdi muusika rahvusvaheline levik. Sellistes teostes nagu "Kollaaz teemal B-A-C-H" (1964) oboele ja orkestrile, tsellokontsert "Pro et contra", Sümfoonia nr. 2 (1966) ja Mäejutluse tekstil põhinev "Credo" (1968) klaverile, segakoorile ja sümfooniaorkestrile kasutas helilooja kollaazitehnikat, milles dramaatilistele kõlakujunditele vastanduvad helged
Tema kuulsaim teos on esimene ühe autori loodud terviklik missatsükkel "La messe de Nostre Dame". Missa on kuueosaline, tsükli neli lühema tekstiga osa (Kyrie, Sanctus, Agnus Dei ja Ite, missa est) on loodud motetitehnikas, tenorimeloodiatena on neis kasutatud gregooriuse laulu. Pikkade tekstidega Gloria ja Credo on lihtsamas, akordilises stiilis. Vormi selline liigendamine saab edaspidi kogu uusaegse muus. vormikujunduse aluseks. Amen mõlema pika osa lõpus on samuti kirjutatud väga komplitseeritud rütmikaga motetitehnikas. 2.3.2. Philippe de Vitry ja tema traktaat Ars Nova Eluaastad 1291-1361, muus.loos peetakse teda ars nova'le alusepanijaks. Tal oli kõrge positsioon järjestikku kolme Prantsuse kuninga õukonnas, temast on kirjutatud kui väljapaistvast filosoofist, ajaloolasest, matemaatikust, muus.teoreetikust ning Petrarca nimetas teda oma aja suurimaks
annaabi.ee 
