eestvõtmisel 1911-1912. Juugendstiilis- rahvusromantiliste kaunistustega, omapärased detailid. Tänasel päeval asub Saarineni Majas 37 üürnikku, kellest Kultuuriministeerium kasutab 1500 ruutmeetri suurust pinda, ent väikseimad bürood on vaid kümneruutmeetrised. Hoones on lisaks büroodele ka mõned korterid. Võrdleksin seda hoonet Antonio Gaudi projekteeritud Casa Battloga Barcelonas. Mõlemad hooned on küll juugendstiilis, kuid Gaudi ehitisele on omane vormijulgus ja eriline keerulisus. Gaudi tõlgendas maja kui skulptuuri. Fassaadi välispind on kaetud värvilise keraamilise materjaliga. Katus meenutab draakoni soomuseid ja rõdupiirded meenutavad maske. Katust ehivad savi- ja klaasikildudest mosaiigid. Samas praegune kultuuriministeerium on sümmeetrilise lahendusega. Peafassaadi kesktelge rõhutab suurejooneline, läbi kahe korruse kõrguv kaarava ning suur paraadtrepp, pikad ja kitsad vertikaalärklid ning kaarjas viil.
Leili Muuga "Ettevalmistus laulupeoks" (õli) Evald Okas "Kaevurid" (õli) Viktor Karrus "Vilja riigile" (õli) Adamson - Eric "Laulupidu" (õli) Valerian Loik "Protestilaul" (tempera,õli) Ilmar Malin "Lenin" (õli,kollaaz) Johannes Saal "Metropol" (õli) Johannes Saal "Nõuame rahu" (õli) Edgar Viies "Põlenud linn" (raud,keevitus) Johannes Saal ,,Metropol" 14. KUMU arhitektuur üldiselt on väga moodernne. Ehitisele on omane vormijulgus. Hoone on suur ja avar. KUMU harmoneerub iidse Kadrioru pargi intiimsusega. 15. KUMU projekteeris soomlane Pekka Vapaavuori, kes võitis rahvusvahelise konkursi. Muuseum avati 17. veebruaril 2006. Aastal 2008 võitis Kumu Euroopa aasta muuseumi tiitli. 16. Meie üldmulje KUMUst oli väga hea. Meile meeldis see, et maalid ja skulptuurid olid mitme korruse peale ära jaotatud. Üleval olid suunamärgid, nii et suurt eksimis võimalust polnud. Hoone
Kõige tähtsam. Georg Kaiseri varaseid näidendeid hakati lavastama väikestes teatrites, kus O'Neill mõjutusi sai. O'Neillile oli olulisim mõjutaja enda sõnul Strindberg. Väiketrupid mõlemad seotud O'Neilliga. Paista võib et O'Neill oligi ainus, kes lõi kunstiväärt draamat, tal oli palju loomingut. 1920nendatel sai O'Neill tuntuks. O'Neill kirjutas mitmetes stiilides, näidendid võib jagada realistlikeks, ekspressionistlikeks ja segatüübilisteks. Karakteritunne ja vormijulgus. O'Neill põhjustas selle, et valdavaks sai psühholoogiline peredraama tõsisemates teatrites. See on valitsenud aastakümneid tänapäevani välja. Selline vorm kodunes ka Broadwayle. 51) Gerhart Hauptmann - 40 lavateost, erinevad zanrid. Rikkalik nii stilistiliselt kui temaatiliselt. Teda on nimetatud viimaseks täiesti naiivseks kirjanikuks, kuna vältis selgeid programmilisi positsioone. Kuulsaks sai naturalistina. Repertuaaris püsinud siiani just tema varasemad teosed
annaabi.ee 
