Kuna klassikaline muusika kandub edasi põlvest-põlve, siis oskab iga üks meist nimetada heliloojaid sellest valdkonnast. Minule tuleb kohe esimesena meelde Mozart ja Beethoven. Nende palad on väga ilusad ja kindlasti ka meeldejäävad. Klassikaline muusika on meile edasi kandnud väga palju väärtusi. Nüüdisaja muusika kohta saab öelda, et see väljendab rohkem erinevaid tundeid. Samas klassikalise muusika heliloojad väljendasid samuti emotsioone, kuid seal oli tähtsam siiski vormiilu. Meie uued muusikud väljendavad oma tundeid läbi laulude, mis on mõnes mõttes õige, aga see tähendab ka seda, et paljud palad on väga sarnased ja tihti ainult ühemõttelised. Kuigi nüüdismuusikas on väga palju erinevaid stiile nagu näiteks hip-hop, pop-muusika jne, kuid nad on oma tekstidega sügavalt seotud. Kahjuks on aga see, et väga paljud muusikud ja nende palad unustatakse väga ruttu.
..................6 Kokkuvõte...................................................................................................................................7 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................................8 Sissejuhatus Klassikalist muusikat saab defineerida mitmeti. Näiteks on klassikaline muusika muusika, millel on korrastatud olemus, mis on selge ja tasakaalus ning mille puhul on tihti olulisem vormiilu kui emotsionaalne väljenduslikkus. Samuti võib ka klassikaliseks muusikaks pidada 2 muusikat, mille kaunisus on püsiv ja mis ei aegu. "Klassikaline muusika" on ka tuletatud üldmõiste, mis hõlmab kõnekeeles muusikat, mida soovitakse vastandada kergele või populaarsele või levimuusikale. Eesti keeles kasutatakse selles tähenduses ka mõistet "süvamuusika"
Läänemerd ümbritsevate maade (Põhja-Saksamaa, Skandinaavia, Soome, Eesti, Läti) kunstiline keskus, sest seal valmistati nende jaoks nikerd- ja maalitud altareid. Tuntuimad Lübecki hilisgootika meistrid olid Bernt Notke (1430-1509) ja Hermen Rode (1468-1504). (Vaga 2004: 515) 11 Esimene meister, keda saab nimetada renessanslikuks, oli Nürnbergi meister Peter Vischer vanem (1460-1529) – ta hakkab püüdlema suuremal tasemel vormiilu poole ja on ainuke renessansiajastu jõuline ja omapärane skulptuurimeister. Teiste skulptorite tööd on vaid itaalia, prantsuse ja Madalmaade eeskujude järgijad. Tüüpilist saksa renessanssi esindavad Hans Daucher (1485-1538), Peter Flötner (1490-1546) ja Gerhard Gröniger (1582-1652). (Vaga 2004: 517) Itaalia ja Prantsusmaaga võrreldes ei suuda sakslased arhitektuuris saavutad iseseisvat ja suurejoonelist monumentaalstiili, palju võetakse üle Prantsusmaalt ja Itaaliast, ent on ka
annaabi.ee 
