Alates 69a vabakutseline. Põhiline looming õppejõud. Alates 69a vabakutseline. Põhiline looming kooriteosed. Sageli orkestrilise koorikäsitlusega, sümf. kooriteosed. Sageli orkestrilise koorikäsitlusega, sümf. kooriteosed. Sageli orkestrilise koorikäsitlusega, sümf. muusikale omase vormiarendusega. Imiteerib folkloori muusikale omase vormiarendusega. Imiteerib folkloori muusikale omase vormiarendusega. Imiteerib folkloori
alal Moskva konservatooriumi. Ta oli 1955-1960 Tallinna muusikakooli muusikateoreetiliste ainete ja kompositsiooniõpetaja ning 1956-1969 HL-i konsultant. Alates 1969. aastast on Veljo Tormis vabakutseline helilooja. Tormis on kasutanud ja propageerinud oma loomingus soome-ugri rahvaste rahvamuusikat. Ta on koostanud väljaanded ,,Regilaulik" ja ,,Lahemaa vanad laulud". Veljo Tormise loomingus on põhilised orkestrilise koorikäsitlusega, sümfoonilisele muusikale läheneva vormiarendusega kooriteosed. Avamäng nr. 2 on esimene rahvusvahelisel muusikafestivalil (,,Varssavi sügisel" 1961) esitatud eesti heliteos. Tormis säilitab rahvaviisi loomuliku eheduse. Nii kirjutas helilooja ,,Kalevala"-ainelise stseeni ,,Raua needmine" (1972) tenorile, baritonile, segakoorile ja samaanitrummile. Teos viitab loitsimisega seotud iidsele kombestikule. Sellele järgnesid rahvaluuleainelised ,,Isuri eepos" (1975) ja ,,Ingerimaa õhtud" (1979)
annaabi.ee 
