Loomajuttude hulka on paigutatud ka loomade ja lindude häälitsusi, nende seas imiteerivad lühikesed dialoogid, milles peale häälitsuste jäljendamise leidub ka mingi teema (kalkun , hani ja vahel veel mõni muu loom kõrtsis; kukkede dialoog jm.). Loomamuinasjuttudes esinevad kindlakskujunenud ja traditsioonilised väljendid, mis ühe jututeisendi või jututüübi piirides samas funktsioonis (kinnitavas, keelduvad, möönvas) mitu korda esinevad, neid nimetatakse vormeliteks. Vormelid on kergemini märgatavad kordustega muinasjuttudes. Ühes muinasjutus võib ka esineda vahelduvaid vormeleid. Vormelid iseloomustavad tegelasi ning nagu I. Sarv on öelnud, siis on nad ka traditsioonilised vahendid kõne ilmestamiseks ja emotsionaalse rõhu markeerimiseks. Näiteks võtan muinasjutu ''Rebase hobuseostmine''. Rebane käsib minna hundil kuhja sisse, et too saaks sama kirjuks kui rähn, ise paneb aga kuhja põlema. Vormel on siin kordusega selgelt märgata: ..
Duat, mis on egüptoloogias tinglikult valesti tõlgitud, mis sisuliselt ei viita kuidagi allilmale, mis peaks olema selle õige vaste, vaid taaskord võib leida seoseid Horose silmaga. Samuti esitab Harvey hulga näiteid, kus egüptoloogid olevat tõlkinud olulisi väljendeid valesti või need üldse tähelepanuta jätnud. Näiteks on teenimatult tähelepanuta jäänud 212 esimest väljendit, mis on kergekäeliselt tembeldatud mingiteks rituaalseteks vormeliteks. Need väherituaalsed tekstid sisaldavad endas aga väljendit 'Horose silm' 80 kohas. See vähene osa tekstidest, mis tõepoolest kirjeldab rituaale, on muust eraldatud 390 konkreetse joonega.Ka on üldlevinud seisukoht, et Sakkara kuningakambri lääneseintel on kaitsvad loitsud, ometi ei ole sealt kordagi leida verbi 'kaitsma'. Mis veel hullem, ühtegi reaalset loitsu ei ole. Küll aga esitatakse mõned olulised detailid Silmaga nägemise kohta ja viiteid
annaabi.ee 
