endokriinsed saadavad sekreedi otse verre. *Sensoorne epiteel e tundeepiteel – koosneb ärrituse vastuvõtmiseks spetsialiseerunud rakkudest (nt haistmisepiteel nina limaskestal). 2) sidekude – iseloomulik suur rakuvaheaine sisaldus. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. Jaguneb kahte suurde rühma: toitefunktsiooniga ning tugifunktsiooniga sidekoed. Toitefunktsiooniga *veri – koosneb vereplasmast ja vormeelementidest (erütrotsüüdid, leukotsüüdid ja trombotsüüdid). Täiskasvanud inimesel u 4,5-6 L verd. Vere peamiseks ülesandeks on transport: viib kudedesse hapnikku ja toitaineid, kannab ära jääkained ning kannab laiali hormoone. Lisaks on tähtis ka vere kaitsefunktsioon (tehakse kahjutuks organismi sattunud kahjulikud mikroorganismid ja nende mürgid). *lümf – koosneb lümfoplasmast ja lümfisõlmede poolt eritatud lümfotsüütidest.
Pruun rasvkude esineb närilistel ja talveund magavatel loomadel – rakus on mitu rasvatilgakest, koele on iseloomulik suur verekapillaaride võrgustik VERI SIDEKOE ERIVORMINA Veri on läbipaistmatu punane vedel sidekoeliik, ringleb veresoontes Veri koosneb rakkudevahelisest vedelast ainest – vereplasmast ja temas ringlevatest vererakkudest e vormeelementidest: punastest verelibledest e erütrotsüütidest, valgetest verelibledest e leukotsüütidest ja vereliistakutest e trombotsüütidest Vereplasma hulk moodustab 55-60% ja vormeelementide hulk 40-45% veremahust Vererakud paljunevad vereloomeorganites, ning kõik vere vormeelemendid arenevad ühisest polüpotentsest tüvirakust Viib hapniku kopsudest kudedesse, sealt toob süsihappegaasi kopsudesse (organismi gaasivahetuse osalemise funktsioon)
annaabi.ee 
