nende lahenemist. Üks Kaugveri teemaringe on noorte- ja pereprobleemid. Ta püüab leida vastust küsimusele: miks käivad noored alla, kuidas kujunevad kurjategijad? Nt romaanid "Meie pole süüdi" (1984), "Tee isa juurde" (1987), "Kas ema südant tunned sa?" (1988). Mälestusi sisaldavad teosed "Peotäis tolmu" (1992) ja "Laev keset rägastikku" (1990), "Kirjad laagrist" - kirjutas kirjade põhjal, mis ta Vorkutast koju saatis (1989). Neis on juttu ka Nõukogude võimu repressioonidest, samuti romaanis "Postuumselt rehabiliteeritud" (1991). "Laev keset rägastikku" jutustab pikast perioodist - 1940. aastatest kuni rahvusliku ärkamisajani, kõike neile aastatele iseloomulikku võime teosest ka leida (Stalini puhastustöö; sulaaeg; inimesed, kes alati, iga süsteemiga võimul on; stagnatsiooniaeg; neljakümne kiri; 1980. aasta meeleavaldus; perestroika; rahvuslik ärkamine). MIHKEL MUTT (8. II 1953)
Lõpuks pani Ilse end maksma. Herbert sai Venemaal surma. Ilse hakkas kirjutama tema vennale Alfredile, kes oli siis saksa sõjaväes. Alfred jäi venelaste kätte, ta saadeti laagrisse. Ilse abiellus Kivimaa Kristjaniga. Hein mädanes soo peale vihma kätte ära. Parteimehed tulid kärkima, ähvardasid Kristjani kinni panna. Velikije Luki all oli Kristjan haavatuna hulk aega lume peal lamanud ja neerud rängalt ära külmetanud. Hiljem andis südagi tunda. Ta suri. Alfred naasis Vorkutast ja oli pahane, et Ilse teda ei oodanud. Nad abiellusid. Ilse oli siis kolmekümne kolmene. Alfred oli laagri tagajärjel palju 48 muutunud. Vahel lõi talle sisse vahkviha. Ta ei sallinud Kristjani lapsi, karistas neid liiga karmilt. Oma poega hoidis ta küll. Ilse nuttis öösiti. Perekond: mees Kristjan Kivimaa, hiljem Alfred Rannamees; kaks poega Kristjanilt ja üks Alfredilt; pojatütar; Surmapõhjus: loomulik surm 4.137. Alfred Rannamees
annaabi.ee 
