kus D - katsekeha materjali tihedus m - katsekeha mass V - katsekeha ruumala Torukujulise katsekeha ruumala arvutame kui välisdiameetriga silindri ja sisediameetriga tühimikusilindri ruumalade vahe. 4.Töö käik. 1.Kaalume uuritavad katsekehad tehnilistel kaaludel või elektroonsel kaalul. 2.Mõõdame kehade metalliosa ruumala arvutamiseks vajalikud mõõtmed. 3.Arvutame katsekeha tiheduse eeltoodud valemi järgi. 4.Teeme uuritava katsekeha eskiisjoonise. 5.Vordleme leitud tihedused antud katsekeha materjalile kirjanduses tooduga. ALUMIINIUM - 2,7·103 kg/m³ MESSING - 8,5·103 kg/m³ VASK - 8,9·103 kg/m³ TERAS - 7,9·103 kg/m³ Mõõdud d1 (mm) d2 (mm) h (mm) V (mm3) m (g) D Tulemus (kg/m3) 39,63 25,47 7,93 8004,4 62,8 7,8*103 Teras 24,56 7752,9 60,8 7,8*103 Teras
· m - katsekeha mass; · V - katsekeha ruumala; Torukujulise katsekeha ruumala arvutame kui välisdiameetriga silindri ja sisediameetriga tühimikusilindri ruumala vahe. 4. Töökäik. a) Kaalume uuritavad katsekehad tehnilistel kaaludel või elektroonsel kaalul; b) Mõõdame kehade metalliosa ruumala arvutamiseks vajalikud mõõtmed; c) Arvutame katsekeha tiheduse eeltoodud valemi järgi; d) Teeme uuritava katsekeha eskiisjoonise; e) Vordleme leitud tihedused antud katsekeha materjalile kirjanduses tooduga; · Alumiinium - 2,7 · 103 kg/m³ · Messing - 8,5 · 103 kg/m³ · Vask - 8,9 · 103 kg/m³ · Teras - 7,9 · 103 kg/m³ Kasutatud valemid koos füüsikaliste suuruste lahtikirjutamisega: · Tiheduse valem: D = , kus D katsekeha materjali tihedus, m katsekeha mass, V ruumala; · Silinder: Sp = 2 , kus Sp põhjapindala, pii, r2 raadius ruudus;
lootus. See uletamatu lohe inimese ja tema elu, naitleja ja dekoratsioonide vahel tekitabki absurdsusetunde.( lk 9) Veendumus eksistentsi absurdsuses peab tingima inimese kaitumise kuivord on enesetapp absurdi lahenduseks. Absurditunne voib ukskoik kellele ja ukskoik missugusel tanavanurgal nakku karata oma ahastamapanevas alastuses, oma sarata valguses on ta holmamatu.(lk 12) Voibolla saame sellest tabamatust absurditundest aimu, kui vordleme tema avaldusi erinevate, kuid sugulaslikes maailmades, ja nimelt aru, elukunsti ja kunsti maailmas. Alguses on absurdi atmosfaar, lopuks on absurdi universum ja vaimne hoiak, mis heidab maailmale eriparast valgust ja naitab tema eesoigustatud ja halastuseta nagu, mida teisiti pole voimalik ara tunda. Absurdi maailm ammutab oma ulevuse just sellest madalast sunniparast suurte tegude ja suurte motete algus on naeruvaarselt tuhine suurteosed sunnivad sageli tanavanurgal voi