Oleme näinud, kuidas suhtlejad lõpetavad mitu korda sama vestlust ja üha uuesti hoo üles võtavad. Suuline keel ja kirjalik keel suhtluses |9 Argisuhtlus on improviseeriv. Kõnelejad vahetavad teemasid kiiresti ja ettearvamatus suunas. Sellega koos on argisuhtlus väga spontaanne. Me peame reageerima kiiresti ja siinsamas partneri pakutud uutele teemadele ega saa neid üldiselt varem ette valmistada. Argisuhtlus on üldjuhul vaba vooruvahetusega. Kõnelejad annavad ja võtavad sõnajärge vastavalt olukorrale. Argisuhtluses on sotsiaalne kontroll meie sõnade üle üldiselt väike. Ka ei ole me tavaliselt orenteeritud nt kirjakeele normingutele. Lisaks on argisuhtlus selgelt emotsionaalsem kui valik suhtlus. Argisuhtlusel võib olla väga erinevaid konkreetseid eesmärke. Ma võin jutustada lugu, et lõbustada sõpra, võin küsida infot arvutiprogrammi kohta, veenda teda kohvikusse tulema jne.
plaadilt lisa 8) saadi lapsega suhtlemisel rollimängu käigus (Turulkäimine). Mängu teema valikul oli lähtepunktiks, et laps omaks vastavas teemas teadmisi, kogemusi ja suudaks kaasa rääkida. Mäng toimus lapsele loomulikus keskkonnas (kodustes tingimustes), mistõttu võib eeldada, et laps käitus tavapäraselt. Mängusituatsioonis oli tegemist dialoogiga uurija ja lapse vahel. Laps vastas küsimustele, esitas ka ise täpsustavaid küsimusi. Selgus, et laps tuli toime vooruvahetusega, suutis teemas püsida, kuid teema edasi arendmine jäi enamasti täiskasvanu kohustuseks. Kodeeriti nii uurija kui ka lapse repliigid. Lapse repliike vestluses analüüsitakse Bishopi (1989a, 1989b) uurimuses avaldatud kodeerimisjuhendite järgi (vt Tekstiloomeoskuse õpetamine 21 kodeerimisjuhis Kadri Perk, 2011). Ütlusi analüüsitakse tüüpide osas üldiselt ning eraldi pragmaatilise sobivuse osas
annaabi.ee 
