otsustada, kas need ka tõesti juhtusid. Lisaks sellele lisab loole omapära see, et kõik tegelased, välja arvatud teose kangelanna printsess de Cléves ja tema ema, on päriselt sellel ajal elanud. Lühiromaanis on palju tegelasi, kuid räägitakse peamiselt Printsess de Cléves'ist, härra de Cléves'ist ja härra de Nemoursist. Teose põhiidee on moraalsus ja kõlbulikkus ning see keskendub dilemmadele, mis võivad tabada ka kõige vooruslikumat inimest, sõltumata tema sotsaalsest staatusest. Lugu algab õukonna kirjeldusega, tutvustatakse kuningat, kuningannat, hertsoginnat ning härra de Clèves'i. Printsess de Clève'ist luuakse alguses salapärane mulje. Naise kohta ei saa kohe kõike teada peale selle, et ta on ilusaim naine, keda õukonnas on nähtud. Samuti peeti ilusaimaks meheks härra de Nemoursi, kellesse printsess armus. Huvitav on see, et autor kujutab armunud peategelasi kõige ilusamatena.
Tekkis Cordoba kalifaat. 732 aastal toimus Poitiers' lahing, kus frangi majordoomus Karl Martell peatas araablaste edasitungi läände. Granada emiraat Hispaanias püsis kuni 1492, mil langes hispaanlaste kätte. Ibn Khaldun – 14 sajandi II pool, sündis Tuneesias, hiljem elas Egiptuses. Uuris poliitilise võimu (daula) tõuse ja langusi, eriti muidugi dar al islami alal. Leidis, et barbarid võtavad tavaliselt üle tsiviliseeritud riike, sest nad elavad lihtsamat ja omastküljest vooruslikumat elu. Selleks vajavad nad aga organiseerivat printsiipi – enamasti religioon, hiljem võtavad üle tsivilisatsiooni. Khaldun leidis, et võim peab olema võimalikult universaalne (st pooldas oikumeenilist impeeriumi). 1258 vallutasid mongolid Bagdadi – seda loetakse kalifaadi lõpuks. Hiljem hakkas islami aladel domineerima Osmanite riik, mille valitsejad said kaliifi tiitli. 3. Frangi riik Lääne-Rooma aladel tekkis arvukalt germaanlaste riike ja riigikesi. Üsna suur kaos ja
annaabi.ee 
