mis tundus kahjutu ja süütu taim. Just puuvõõrik sai aga Baldrile saatuslikuks tema pimeda venna Hödri käe läbi. Sigüün Loki naine (Baldri surma põhjustades reetis Loki jumalad ning ta seoti kalju külge kinni, ning tema kohale asetati mürkmadu, kelle mürki pidi Sigüün iga päev kaussi korjama, et Loki surma ei saaks). Sliidr müütiline jõgi Nidafiöll tähendab tumedaid mägesid, mäed allilmas Sindr päkapikk (samas ka saal, mis on elupaigaks vooruslikele peale Ragnaröki) Briimir =Ymir (samas ka saal, mis on elupaigaks vooruslikele peale Ragnaröki) Ookoolnir Briimiri saalis olev aas. Naaströnd paik allmaailmas, kus Niidhöggr elab ja toitub surnutest Niidhöggr - oli germaani mütoloogias lohe, kes elas maailmapuu Yggdrasilli kolmest juurest ühe all. Nidhöggr elas Niflheimri jäises udus ja pimeduses, kus ta rebis puruks ja sõi laipu. Kui lohe laipade söömisest tüdines, näris ta vahelduseks Yggdrasilli juurt.
Just puuvõõrik sai aga Baldrile saatuslikuks tema pimeda venna Hödri käe läbi. Sigüün – Loki naine (Baldri surma põhjustades reetis Loki jumalad ning ta seoti kalju külge kinni, ning tema kohale asetati mürkmadu, kelle mürki pidi Sigüün iga päev kaussi korjama, et Loki surma ei saaks). Sliidr – müütiline jõgi Nidafiöll – tähendab tumedaid mägesid, mäed allilmas Sindr – päkapikk (samas ka saal, mis on elupaigaks vooruslikele peale Ragnaröki) Briimir =Ymir (samas ka saal, mis on elupaigaks vooruslikele peale Ragnaröki) Ookoolnir – Briimiri saalis olev aas. Naaströnd – paik allmaailmas, kus Niidhöggr elab ja toitub surnutest Niidhöggr - oli germaani mütoloogias lohe, kes elas maailmapuu Yggdrasilli kolmest juurest ühe all. Nidhöggr elas Niflheimri jäises udus ja pimeduses, kus ta rebis puruks ja sõi laipu. Kui lohe laipade
elu. Voorus ja sisemine harmoonia õnne tingimused. Ühiskondlik elu viib õnneni. 8. Rousseau moodsa inimese hingehaigusest Loomulik inimene armastab iseennast ja rahuldab oma põhivajadusi. Sõltumatu-ei taha teistele halba ega võistle nendega, ei püüa muljet avaldada, ega tunne hirmu. Ük-lik inimene imetleb ennast ja on uhke, muretseb staatuse pärast, sõltuv. Au 1. Aristoteles aust ja eneseväärikusest Au on loomutäiuse osa ja see omistatakse vooruslikele. Väärikas inimene lähtub oma enda minapildist mitte teiste arvamusest. Peab end suurte asjade vääriliseks ja ongi seda. 2. Cicero vabariiklase aust Aktiivne poliitiline elu. Hingesuurus – põlgus välise suhtes, suured teod mis lähtuvad vooruslikkusest toovad gloria! 3. Kristlus ja au, Aquino Thomas pühakute aust Alandlikkus on voorus, isetu käitumine Jumala palge ees, kristlane võtab au vastu viidates jumalale. Kristlane ei hooli aust ega muudest maistest hüvedest. 4