Isa Goriot kaotas kogu oma väärikuse ja varanduse nende pärast. Ta poleks pidanud oma tütreid ära hellitama, hoolitsedes nende eest igal võimalikul viisil. Raha pole lahenduseks perekondlikes suhetes vaid vanem ise. Isa Goriot oleks pidanud laskma neid lahti iseseisvat elu elama. Lapsevanem peab ise kohal olema probleemide puhul. Rastignac oli maapiirkonna madalamast aadliperekonnast pärit nooruk, kellel olid suured tulevikulootused. Ta uskus inimeste voorusesse ja lootis ülikooli minna,et oma riiki teenida, kuid ta koges oma madala positsiooni tõttu mitmeid alandusi. Ta vahetas oma põhimõtted raha ja positsiooni vastu. Ta lõpetas loengutel käimise ja hakkas uurima viise kuidas kõrgseltskonda pääseda. Talle õpetati, et tuleb olla isekas, egoistlik ja teisi ülevalt alla vaadata. Rastignaci muutuste taga olid ka ühiskonna ideaalid, mis rõhutasid rikkuse ja aadlitiitli omamist. Rastignac tegi kõik selle nimel
Stoitsistlik filosoofia keskendus peamiselt iseenda ja universaalse olemusega kooskõlas elamisele. · Stoitikute arvamuse kohaselt püüdlevad kõik "hingelised olevused" enda püsimajäämise poole. Mõtlemisvõime on see, mis laseb meil,võrreldes meie loomalikest instinktidest lähtumisega, valida suurema täpsusega seda, mis on meie tõelise olemusega kooskõlas. Stoitikud järeldavadm et headuse ainus kahtlematu väljund on voorus. Voorusesse on koondatud kõik kreeka-rooma positiivsed omadused: tarkus, õiglus, julgus ja mõõdukus. · Näide: "Sinu õnn sõltub su mõtete kvaliteedist: seetõttu käituge vastavalt ning hoolitsege selle eest, et te ei kannaks oma peas selliseid mõtteid, mis ei ole vooruslikud ja mõistuspärased". Marcus Aurelius uskus, et saatus oli määranud inimese mõtlema ning inimese enda kätes oli võim olla universumi mõistuspärase eesmärgiga üks.
ühekorraga saavutada vabaduse ja võrdsuse kaksikvoorusi, mille poole püüdleb. Mill ei ohverda mitte vabadust, vaid võrdsuse. Teatud kodanikud tuleb hääletajaskonnast välja jätta hariduslikel või majanduslikel põhjustel, samas kui mõnele teisele antakse rohkem kui üks hääl. Milli süsteem kaldub selgemini Platoni suunas, kui ta on valmis tunnistama. Võibolla oleks Millil pidanud olema rohkem usku harimatute vaeste võimetesse ja voorusesse. Või siis on kõik demokraatlikud süsteemid määratud nurjumisele. Kokkuvõte Senise arutluse üks tulemus on niisugune, et väga tõenäoliselt ei leia me demokraatia sellist instrumentaalset kaitset, mis põimiks praktiliselt teostatavasse süsteemi ka võrdsuse ja vabaduse väärtused. Ja kuidas me ka ei piiraks vabadust ja võrdsust, pole alust arvata, et demokraatiad langetavad tingimata paremaid otsuseid kui teist
annaabi.ee 
