saj. lõpust 19. saj. keskpaigani. Vooremaa pole Eesti ainus voorestik, kuid ta on meie ainus suurvoorestik - nii oma üldpindala kui voorte mõõtmete poolest. Järvi on Vooremaa maastikukaitsealal 8: Saadjärv, Kaiavere järv, Soitsjärv, Elistvere järv, Raigastvere järv, Pikkjärv, Prossa järv ja Ilmjärv. Järved Vooremaast on võetud kaitse alla tema lõunapoolne osa - ala Saadjärve lõunatipust kuni Prossa ja Pikkjärve põhjatipuni. Siin on vooremaastik kõige selgekujulisem, voortest tingitud viirulisust aitavad siin omalt poolt rõhutada ja kaunistada voortevahelistes vagumustes paiknevad piklikud järved ja jõed. Taimed Vooremaa taimkatet iseloomustab vööndilisus: voorte lagedel laiuvad põllud, nõlvadel metsatukad ja rohumaad, nõgudes leidub soolaike. Vooremaa paikneb lubjarikkama siluri ja lubjavaesema devoni ladestu piirimail. See avaldab mõju ka taimestikule. (4) 3
vastupidavamast materjalist. Peamisteks elualadeks kujunesid sel ajal karjakasvatus ning maaviljelus. Arenesid ka rannikupiirkonnad, kus tegeleti maaviljeluse ja karjakasvatusega , kuna seal olid selleks soodsad mullad. 6. Linnuste tüübid ja iseloomustus- Mägilinnus- linnus , mis oli igast küljest looduslikult kaitstud ning asetses künka peal. Neemiklinnus- Paiknes mäeseljakul ning oli neemikuna lõppevale otsale püstitatud linnus. Kalevipojasäng- rajatud voortest kõrgemale keskosale . Vallid ja kraavid otstes ning külgedelt kaitsesid looduslikud järsud nõlvad. Ringvall-linnus- Linnus mis ehitati tasasele maapinnale. Paekivist laotud vallidega linnus. 7. Milliseid allikaid saab kasutada muinasaja uurimisel ? Arheoloogilisi leide , suulisi allikaid ja kirjalikku allikat ,,Henriku Liivimaa kroonika" 8. Millised muudatused ühiskonnas tõid kaasa vajaduse kindlustatud asulate järele?
Pandiverest lõunasse jääb Kesk-Eesti tasandik, mida lõunapoolsetest Kõrg-Eesti aladest eraldab Võrtsjärve põhjaosas olev madalik ning Suur-Emajõgi. Ida-Eestis asuv Vooremaa on kõrgem ala vastu Peipsi-äärset madalikku. Vooremaa kulgeb Alutaguse metsadest peaaegu Tartuni lõunas. Iseloomulikud mandrijää liikumisega maasse veetud pikad seljandikud voored ning nende vahele jäävad orud või järved. Pikimad voored võivad olla üle 10 km pikad. Vooremaa voortest väiksemad on Kesk- Eestis asuva Türi voorestiku omad. Pandivere kõrgustik (Ebavere mägi) Vooremaa Peipsi-äärne madalik (Lüübnitsa soo) II.2 Kõrgustikud: Eelpool kõneldud Lahkme-Eestist lõunasse hoiab Sakala kõrgustik ning Peipsi ja Võrtsjärve vaheline Kagu-Eesti lavamaa. Sakala kõrgustik on lainjas, pigem tasandikuline piirkond, mida ilmestavad jääaegsed ürgorud. Kõrgustiku kõrgeimad tipud on maksimaalselt 146 meetrini merepinnast. Kõrgustik jõuab otsaga Lätti
saj. lõpust 19. saj. keskpaigani. Vooremaa pole Eesti ainus voorestik, kuid ta on meie ainus suurvoorestik - nii oma üldpindala kui voorte mõõtmete poolest. Järvi on Vooremaa maastikukaitsealal 8: Saadjärv, Kaiavere järv, Soitsjärv, Elistvere järv, Raigastvere järv, Pikkjärv, Prossa järv ja Ilmjärv. Järved Vooremaast on võetud kaitse alla tema lõunapoolne osa - ala Saadjärve lõunatipust kuni Prossa ja Pikkjärve põhjatipuni. Siin on vooremaastik kõige selgekujulisem, voortest tingitud viirulisust aitavad siin omalt poolt rõhutada ja kaunistada voortevahelistes vagumustes paiknevad piklikud järved ja jõed. Taimed Vooremaa taimkatet iseloomustab vööndilisus: voorte lagedel laiuvad põllud, nõlvadel metsatukad ja rohumaad, nõgudes leidub soolaike. Vooremaa paikneb lubjarikkama siluri ja lubjavaesema devoni ladestu piirimail. avaldab mõju ka taimestikule. Lihula maastikukaitseala Lihula maastikukaitseala on kaitseala Läänemaal Lihula vallas Seira, Hälvati
annaabi.ee 
