istuvad generaalstaadid. Pärast Oranje Willemi mõrvamist katoliiklasest fanaatiku poolt juulis 1584 sai asehalduriks tema poeg Oranje Maurits [15851625], kes oli hiilgav organisaator ja taktik. Just tema ajal pandi alus Hollandi koloniaalvõimule. Hollandi laevastik oli kaks korda suurem kui Inglismaa ja Prantsusmaa laevastik kokku. Kerge pilkega, milles ei puudunud ka teatud annus kadedust, nimetati Hollandit kaupmeeste vabariigiks (République de marchands) ning hollandlasi Euroopa voorimeesteks. Sõjaline konfrontatsioon Hispaaniaga jätkus: kumbki pool polnud valmis rahulepingu sõlmimiseks. Hollandlased kaaperdasid Hispaania kullalaadungeid, pidades sel kombel sõda Hispaania enda kulul. 1609. aastal sõlmiti 12 aastaks vaherahu, mis 1621. aastal lõppes. Suuremaid sõjalisi kokkupõrkeid siiski enam ei järgnenud ning 1648. aasta Vestfaali rahuga tunnustas Hispaania lõplikult Hollandi iseseisvust. 16. sajandi lõpp 17. sajandi algus oli Hollandi kuldajastuks
Paigalejäänud sulasid osalt kokku lahkunute asemele kolinud luteriusuliste ingerisoomlastega. Põhjasõja käigus vallutas Venemaa Ingeri tagasi. 1703. asutati Neeva suudemesse impeeriumi uus pealinn Peterburi. See tõi kaasa venelaste ulatusliku sissevoolu Ingerimaa idaossa. Samas kujunes nende asuala vahetus naabruses asuv suurlinn isuritele võimsaks peibutiseks, kuhu suunduti tööle (kaubitsejaiks, voorimeesteks, teenijaiks) ja elama, eriti peale pärisorjuse kaotamist 1861. aastal. See tähendas vene keele ja pruukide levikut. Isurid pidasid ajaloo vintsutustele siiski pisut paremini vastu kui vadjalased. Osa vadjalasi isegi isuristus. 1848. aastal loendas P. von Köppen 17 800 isurit. 1897. aastaks oli isurite arv tõusnud 21 700-ni. 1926. aasta seisuga elas NSV Liidus 26 137 isurit. Põllumajanduse kollektiviseerimisega seotud küüditamised (1929- 1931) puudutasid ka isureid
annaabi.ee 
